Raivo Vilu

Raivo Vilu (sündinud 24. jaanuaril 1945 Rakveres) on eesti keemiateadlane ja emeriitprofessor. ^[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Rakvere 1. Keskkooli hõbemedaliga 1963; õppis TRÜ füüsika-matemaatikateaduskonna füüsika osakonnas 1963–1965 ; lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna füüsika erialal 1969; Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi aspirant 1972–1975. ^[1] Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat 1975 (Metalloproteiinide konformatsioonimuutused madalatel temperatuuridel. Conformational changes of metalloproteins at low temperatures) NSVL TA Keemilise Füüsika Instituut, Moskva 1975; vanemteadur (biofüüsika) 1985; professor 1992. ^[1], ^[2]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere rajoonihaigla sanitar 1961–1963; Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi stažöör 1969–1970; Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi insener 1970 –1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi nooremteadur, vanemteadur 1975–1980; Eesti NSV TA / Eesti TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) molekulaargeneetika laboratooriumi juhtivteadur, juhataja, molekulaargeneetika sektori vanemteadur 1980–2001; AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse professor 2004–… TTÜs 1986–1989, 1992 –…: keemiateaduskonna orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud alates 1986; biotehnoloogia laboratooriumi juhtivteadur (0,5 koormusega) alates 1989; keemiainstituudi biokeemia professor ja õppetooli juhataja 1992–1997; alus- ja rakenduskeemia instituudi biokeemia professor ja õppetooli juhataja 1997–2002; matemaatika-loodusteadusteaduskonna keemiainstituudi biotehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 2002–2017; loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017–2018; emeriitprofessor 2018. ^[1], ^[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Vilu teadustöö põhisuunad on rakkude energeetilise metabolismi regulatsioon ja nende kasvuprotsesside kvantitatiivne analüüs. Teadustöid ka arvuti juhitud mikrobioloogilise sünteesi, valkude ja nukleiinhapete konformatsioonimuutuste, tööstusheitvete puhastamise ja geograafiliste infosüsteemide (GIS) kohta. Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni biotehnoloogia, infotehnoloogia, biomeditsiini, keskkonnakaitse, haridustehnoloogia jt aladel. Kahe patentse leiutise ja ühe kasuliku mudeli autor. Tema juhendamisel on kaitstud 33 magistri- ja 20 doktoritööd. ^[1], ^[2]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Olnud ekspertgruppide ja komisjonide liige, rahvusvaheliste konverentside organiseerimis- ja programmikomiteede esimees, liige; European Foundation Center (Brüssel) New Europe Programme'i keskkonnakaitse töörühma liige; Euroopa Biotehnoloogia Föderatsiooni töögruppide liige a-st 1995; projekti “Teaduse õpetamine koolis” komisjoni liige; projekti “Eesti 2010” tuumikgrupi liige; PHARE Regionaalse Kaugkoolitusprojekti rahvuslik koordinaator; FAO/WHO lisaainete ekspertkomisjoni liige; IFAC WG on Control and Instrumentation of Biotechnological Processes (biotehnoloogia töögrupp) liige 1992–2002; International Dairy Federationi Eesti rahvusliku komitee teaduskomisjoni liige; Eesti Piimaliidu juhatuse liige (toiduteaduse esindajana); Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 1993–1996; komisjoni “Innovatsioonisüsteemi arendamine Eestis” liige; SA Eesti Haridusfoorum asutajaliige a-st 1995; Haridusfoorumi toimkonna liige 1997–2006; SA Tiigrihüpe asutajaliige 1996; SA Maateabetoad asutajaliige 1998; Virumaa Fondi nõukogu liige; fondi Diagnostika nõukogu esimees; Eesti Süsteemiuuringute Ühingu asutajaliige 2000; TTÜ nõukogu liige; TTÜ keemiainstituudi nõukogu liige 2000–...; Eesti Mikrobioloogia Seltsi ja Eesti Keemia Seltsi liige.^[1]