Poolkaitsja

Allikas: Vikipeedia

Poolkaitsja on jalgpallis mängija, kelle positsioon on tavaliselt kaitsjate ja ründajate vahel.

Kõiki poolkaitsjaid kokku nimetatakse keskväljaks.

Jalgpalliklubi poolt mängu jooksul kasutatav poolkaitsjate arv sõltub võistkonna mängustiilist ja iga mängija ülesandest.

Mõned poolkaitsjad mängivad rohkem kaitses, teised ründavad rohkem aega vastaste väravat. Mõnikord on raske vahet teha, kas on tegemist poolkaitsja või ründajaga.

Poolkaitsjate positsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eristatakse kaitsvaid poolkaitsjaid, keskpoolkaitsjaid, ründavaid poolkaitsjaid ja äärepoolkaitsjaid.

Kaitsev poolkaitsja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsvad poolkaitsjad asendavad tänapäeval varematel aegadel populaarseid vabakaitsjaid. Nad võtavad sisse koha kaitsjatest väljaku keskme pool ning nende ülesandeks on vastase ründemängu kahjustada.

Peale selle nõutakse neilt sageli osalust mängu ülesehitamisel. Neil peab olema hea väljakutunnetus ja söödutäpsus. Nad peavad kiiresti ära tundma mängusituatsioonid, näiteks kui pall on just saadud ning on võimalik on alustada vasturünnakut.

Sageli nimetatakse kaitsva poolkaitsja positsiooni positsiooniks number 6. Kuni viimase ajani on kaitsvad poolkaitsjad enamasti kandnud särginumbrit 6.

Keskpoolkaitsja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskpoolkaitsja on paljudes mänguskeemides kaitsjate ja ründajate vaheline ühenduslüli. Nagu ka kaitsev keskpoolkaitsja, peab ta palli kätte saama, kuid ta peab suutma ka rünnakuid algatada. Peale kaitsvalt poolkaitsjalt nõutavate omaduste peab ta olema väga hea jooksja, sest ta peab tegutsema nii kaitses kui ka ründes. Ta pendeldab sageli ühe karistusala juurest teise juurde, kattes pikki vahemaid.

Ründav poolkaitsja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ründav poolkaitsja on ette nähtud väljaku keskelt algavate rünnakute jaoks ning ta täidab sageli rünnaku algataja rolli. Üks tema põhiülesandeid on väravate ettevalmistamine ning ka väravate löömine. Tähtis on ka tema koostöö kaitsva poolkaitsjaga. Ilma koostööta äärtel tekivad lüngad, mida vastane saab hõlpsasti ettelöökideks ära kasutada. Ta mängib sageli vastase karistusalal ja selle lähedal. Enamasti on ta väga hea söötja ning omab väga head väljakutunnetust; need omadused tulenevad sageli väga heast perifeersest nägemisest. Ründav poolkaitsja kannab sageli särginumbrit 10.

Äärepoolkaitsja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ääremängija[muuda | redigeeri lähteteksti]