Paul Biya

Allikas: Vikipeedia
Paul Biya

Paul Biya (täisnimega Paul Barthélemy Biya'a bi Mvondo; sündinud 13. veebruaril 1933 Mvomeka'as, Prantsuse Kamerunis) on Kameruni poliitik, president alates 6. novembrist 1982[1][2]

Kameruni lõunaosast pärit Biya tegi kiiret karjääri ametnikuna president Ahmadou Ahidjo valitsusajal 1960. aastatel. 1968-75 oli ta presidendi kantselei peasekretärina ning 1975-82 Kameruni peaminister. Kui Ahidjo 1982. aastal ootamatult tagasi astus, sai Biyast president. 1983-84 kindlustas ta oma võimu võitluses eelkäijaga.

1980. aastail algatas Paul Biya Kameruni Rahva Demokraatliku Liikumise juhitud üheparteisüsteemi raames poliitilised reformid. Surve all andis ta järele ning lubas 1990. aastate algul juurutade mitmeparteisüsteemi. 1992. aastal võitis ta mitmeparteilised presidendivalimised napilt, kogudes 40% häältest, kuid tagasivalimistel 1997., 2004. ja 2011. aastal on ta edumaa olnud suur. Opositsioonipoliitikud ja lääneriigid on süüdistanud teda välimisreeglite rikkumises ja valimispettuses.

Biya on säilitanud Kameruni soojad suhted riigi koloniaalajastu aegse emamaa Prantsusmaaga.

Ehkki Biya on teinud pingutusi, juhtimaks Kameruni avatuma ühiskonna poole, on tema režiim siiski säilitanud autoritaarsed jooned ning hoidunud järgimast Aafrika riikides 1990. aastaist ilmnenud tendentsi liikuda demokraatia poole. Põhiseaduse alusel on Biyal ulatuslik seadusandlik ja täidesaatev võim. Tal on suur mõjuvõim kohtute üle: kohus võib kaaluda seaduse kooskõla põhiseadusega üksnes presidendi taotlusel. Tema partei RDPC käes on endiselt enamus Rahvusassamblees, mis kiidab heaks kogu tema poliitika.

2009. aastal pälvis Paul Biya 19. koha Parade Magazine'i koostatud edetabelis, kuhu valiti maailma 20 kõige hullemat diktaatorit.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Kameruni peaminister
19751982
Järgnev:
Bello Bouba Maigari
Eelnev:
Ahmadou Ahidjo
Kameruni president
alates 1982
Järgnev: