Paterfamilias

Allikas: Vikipeedia

Paterfamilias oli Vana-Rooma perekonnapea. Ta oli vanim meessoost isik majapidamises, kellel oli täielik võim kõigi perekonnaliikmete üle. Paterfamilias'el pidi olema Rooma kodakondsus. Tema kodu kujundas tema mainet – tal lasus kohustus kasvatada lastest tervise juures olevad Rooma riigi kodanikud.[1]

Perekond Vana-Roomas[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond kujutas endast patriarhaalset perekonda, kus perekonnapea, otsetõlkes pereisa (paterfamilias) võimu all olid naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale ning kogu nende varandus kuulus mos maiorum'i alusel isale. Põhimõtteliselt oli pereisal ka õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. Lapsi kasvatati ja õpetati pereisa käe all ning kasvatus seisnes peamiselt praktiliste ning poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises.[2]

Abikaasade suhted jaotati manus-abielu liikide järgi. Eristati cum manu ja sine manu abielu. Cum manu abielu puhul sattus naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu alla. Abiellumisega kaotas naine kõik oma sidemed endise perekonnaga, muutus juriidiliselt neile täiesti võõraks ja kaotas ühtlasi pärimisõiguse endise perekonna liikmetelt. Sine manu puhul oli naine vaba ja iseseisev isik mehe kõrval nii isiklikult kui ka varanduslikult.[3]

Mehe võimu kehtestamine naise üle[muuda | muuda lähteteksti]

Mees sai cum manu abiellumisel naise üle perekondliku võimu. Selleks oli kolm viisi: usus, confarreatio või coemptio. [4] Abiellumisel naise staatus muutus ja ta tegi läbi capitis deminutio minima.[5]

Usus tähendas abiellumist 1-aastase faktilise kooselu järel, oli ka variant, et naine ei läinud mehe võimu alla. Kui naine 3 päeva aastas ei ööbinud kodus, siis abielu küll sõlmiti, aga see ei olnud võimualune ehk cum manu abielu.

Confarreatio oli religioosne toiming, mis toimus 10 tunnistaja ja preestrite kaasabil ning mille käigus ohverdati Jupiterile okasnisust leiba. Confarreatio't kasutasid ainult kõrgest soost isikud, nt Jupiteri preestrid pidid olema samamoodi abiellunud. Tegu oli keerulise protsessiga, seega ei kasutatud seda väga palju.

Coemptio oli naise näiline ostmistehing mancipatio teel, mis tähendas naise isa ja tulevase mehe vahelist kokkulepet, et tütar abiellub mehega. Algul ei olnud tõenäoliselt naise nõusolek vajalik, hilisemal ajal said mees ja naine sel viisil abielluda siiski ainult naise nõusolekul.[6]

Patria potestas[muuda | muuda lähteteksti]

Patria potestas tähendab otseselt 'isa võimu'. Isal oli võim kõigi oma lihaste laste ja adopteeritud laste üle. Patria potestas lõppes tavaliselt isa surmaga. Isa aga võis emantsipatsiooni teel lapse ka oma võimu alt vabastada. Tütred vabanesid isa võimu alt abiellumisel.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Wasson, D. "Roman family".
  2. Powell, R. "Roman Law".
  3. Ilus, E. "Rooma eraõiguse alused". Pärnu: Penikoorem, 2005, lk 88.
  4. Treggiari, S, Roman Marriage: Iusti Coniuges. Oxford University Press, 1993. lk 64.
  5. Kiirend-Pruuli, K. "Capitis Deminutio". Tartu, magistritöö, käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus, 2012, lk 17.
  6. 6,0 6,1 Gaius, "Institutsioonid", G.1.110.