Parheelia
Parheelia (kreeka keelest παρά pará – 'kõrval' ja ήλιος hélios – 'päike') ehk kõrvalpäiksed ehk ebapäiksed ehk päikesesapp on halode hulka kuuluv atmosfäärinähtus. Parheelia kujutab enesest Päiksest 22 kraadi paremal, vasakul või mõlemal pool asetsevaid valguslaike. Vaatlejal on seejuures mulje, nagu Päikse kõrval asuks teised, nõrgema valgusjõuga Päiksed.
Kuigi parheelia puhul on tihti nähtavad ka vikerkaarevärvid, on parheelia tekkemehhanism vikerkaarest erinev. Parheelia tekib taevas Päikse läheduses, vikerkaar seevastu Päiksele vastupidises suunas. Samuti on erinevuseks, et parheelia tekib päiksekiirte peegeldumisel jääkristallidelt ning vikerkaar veepiiskadelt.
Parheeliale sarnast atmosfääri valgusnähtust võib täheldada ka Kuu puhul. Kõrvalkuud võib näha teatud valgustugevuse puhul ning üldiselt ainult täiskuuga.
Vanemas perioodikas on sarnast nähtust nimetatud näiteks ka päikesesabaks [1] või ka päikesepostiks [2] ning on arvatud et see tähendab suurt ilmamuutust, torme, sadusid ja tuiske.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ M. Sild, 1909. "Põllumees : põllu- ja aiatöö, karjakasvatuse ja piimatalituse, metsaasjanduse ja mesilaste pidamise ajakiris", Nr. 9-10, lk 179.
- ↑ 2,0 2,1 1933. "Maa Hääl : maarahva ajaleht", nr. 11, lk 5.