Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.

Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud.

Poola ja tema naabrid

Loodus [muuda]

Pinnamood [muuda]

Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).

Jõed [muuda]

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

Järved [muuda]

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

Rahvastik [muuda]

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud.

Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

Asulad [muuda]

Poola suurimad linnad on Varssavi, Kraków, Łódź, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

Religioon [muuda]

Valdav usk on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike palverännakute keskused on Częstochowa (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon Częstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poolasse juba 10. sajandil, kui Poola riigi rajaja, Piastide dünastia vürst Mieszko I end 966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos on maetud ka Poola kaitsepühak Püha Adalbert, kes sai surma ristiretkel Preisimaale.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

Ajalugu [muuda]

Pikemalt artiklis Poola ajalugu

Poola 16.-17. sajandil

Poola Kuningriik [muuda]

Pikemalt artiklis Poola Kuningriik

Rzeczpospolita [muuda]

Pikemalt artiklis Rzeczpospolita

Jagatud Poola [muuda]

Pikemalt artiklis Poola jagamised

Pikemalt artiklis Varssavi Hertsogiriik

Pikemalt artiklis Danzigi vabalinn

Pikemalt artiklis Krakówi Vabariik

Pikemalt artiklis Varssavi kindralkubermang

Pikemalt artiklis Vislaäärne piirkond

Pikemalt artiklis Poola Suurvürstiriik

Poola 20. sajandil [muuda]

Pikemalt artiklis II Rzeczpospolita

Pikemalt artiklis III Rzeczpospolita

Pikemalt artiklis Poola II maailmasõjas

Pikemalt artiklis Poola Rahvavabariik

Poola parlamentaarsed traditsioonid [muuda]

Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdis väga suurendada oma võimupositsiooni läbi oma õiguste ja privileegide suurendamise, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. 15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

3. mai konstitutsioon, Jan Matejko

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.

Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław August Poniatowski aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus Seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus.

Kultuur [muuda]

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant" (1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

Haridus [muuda]

Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

Riik [muuda]

Riigikord [muuda]

Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest Seimist (Sejm) ja 100-kohalisest Senatist.