Põhjavee seire
Põhjavee seire on vee kvaliteedi ja varude määramine. Põhjavee seire on üks osa kogu keskkonnaprogrammist. Vee kvaliteedi määramiseks võetakse põhjaveest veeproove, mida hiljem laboris eri näitajate suhtes analüüsitakse. Varude määramiseks mõõdetakse vooluhulkasid. Põhjavett kasutatakse niisutamiseks, joogiveena, linna veetarbeks ja paljudel muudel eesmärkidel. Kuna põhjavesi on tähtsaks ressursiks tervele elanikkonnale, on selle kvaliteetne seire väga oluline.[1]
Põhjavee seire Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjavee seire eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjavee seire on üks Eesti riikliku keskkonnaseire alaprogramme.[2] Põhjavee riikliku seire eesmärk on põhjaveevarude määramine ja põhjavee kvaliteedi hindamine. Võetud proovide ja tehtud analüüside põhjal saab planeerida põhjavee säästlikku tarbimist varude kauemaks säilitamiseks ja määrata põhjavee kvaliteeti ning selle sobivust joogiveeks. Lisaks sellele määratakse uuringute käigus reostuskolded, põhjavee seisund nendes reostuskolletes ja vajadusel planeeritakse kaitsemeetmete rakendamine ning reostuse eemaldamine.[3].
Põhjavee seire allprogrammi ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
- Pidev info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta tööstuspiirkondades ja probleemsetel aladel
- teha iga aasta kokkuvõte muutustest ning anda soovitusi edaspidiseks põhjavee säästlikuks kasutamiseks
- põhjaveeseire andmebaasi koostamine, sellel põhineva kaardivõrgustiku loomine ning kogu info avalikult kättesaadavaks muutmine interneti kaudu
- piirialadel asuvate põhjaveekihtide kohta informatsiooni kogumine, selleks et vältida riikidevahelisi konflikte
- hüdrokeemilise ja bioloogilise seisundi hindamine, andmete kogumine ja edastamine Euroopa Keskkonnaameti seirevõrku, et tagada Eestis kehtestatud Euroopa Liidu nõuete kontrollimine
Seadused ja direktiivid[muuda | muuda lähteteksti]
Selleks, et ennetada põhjavee seisundi halvenemist, taastada reostunud põhjaveekogum ja kindlustada tasakaal põhjavee kasutamise ja taastekke vahel, peavad Euroopa Liidu liikmesriigid täitma kindlaid keskkonnaeesmärke. Eesmärk on saavutada "põhjavee hea seisund" kõigi põhjaveekogumite puhul 2015. aastaks [4]. Viimase saavutamiseks lähtutakse põhjavee seiramisel nõuetest, mis on sätestatud järgnevate direktiivide ja standarditega:
- Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC [5]
- põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC,
- põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC,
- Eesti Vabariigi joogivee standard (viidud vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC.
Põhjavee seire allprogrammi struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjavee seire jaguneb järgmisteks alaprogrammideks [3]:
- põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire,
- nitraaditundliku ala põhjavee seire (Adavere-Põltsamaa piirkonnas ja Pandivere veekaitsealal),
- Kirde-Eesti tööstuspiirkonna põhjavee orgaaniliste ühendite seire,
- mikro- ja makroelementide uuringud.
Osa alaprogramme on kas ajutiselt peatatud või lõpetatud. Näiteks varasematel aastatel allprogrammi raames läbi viidud põhjavee kvaliteedi seire endistel sõjaväealadel (seoses endise Nõukogude Liidu armee tekitatud keskkonnakahjude ulatuse kindlakstegemise ning hindamisega ja järelseirega), Kirde-Eesti tööstuspiirkonna põhjavee orgaaniliste ühendite seire ning mikro- ja makroelementide uuringud põhjavees. Pidevalt täidetakse põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire ning nitraaditundliku ala põhjavee seire alaprogramme.
Põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjaveekogumite seire (kasutatud ka nimetusi fooniseire ja põhjavee tugivõrgu seire) eesmärgiks on põhjavee keemilise seisundi ja kvantitatiivse seisundi määramine ja muutuste jälgimine. Põhjaveetaset mõõdetakse 251 vaatlusjaamas ning kvaliteeti määratakse 179 jaamast võetud proovidest. Vaatlusjaamade jaotus on Eesti territooriumil ebaühtlane. Seirevõrgustik on tihedam Tallinna ja Ida-Virumaa aladel, kus on kõrge tehnogeenne mõju, ning hõredam Lõuna- ja Lääne-Eestis. Põhjaveekogumite seire vastutavaks täitjaks on OÜ Eesti Geoloogiakeskus.[6].
Seire metoodika[muuda | muuda lähteteksti]
Veetaseme mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist mõõturit. Veetaseme sügavus loetakse sentimeetri täpsusega. Vaatluskaevudeks kujundatud tarbeveekaevudes mõõdetakse veetaset ka elektrilise veearvestiga. Veetaseme kõrgus esitatakse meetrites maapinnast, millele lisatakse maapinna absoluutne kõrgus kaevu suudme juures. Osa vaatluskaevudest on varustatud automaatmõõteseadmetega, mis mõõdavad veetaset pidevalt ning edastavad tulemused Interneti kaudu andmebaasi.
Veetaseme seireandmete töötlemisel määratakse järgmised parameetrid:
- kuu ja aasta keskmine veetase,
- kuu ja aasta madalaim ja kõrgeim veetase,
- aastane veetaseme kõikumise amplituud.
Põhjavee kvalitatiivse seire raames määratakse põhjaveeproovidest üks kord aastas järgmised füüsikalis-keemilised näitajad: NH4+, NO2-, NO3-3, Na+, K+, Ca2+, Mg, Fe2+, Feüld, Cl-, SO42-, HCO3- ja PHT. Lisaks määratakse proovivõtu protsessi jooksul ka hapniku sisaldus vees, elektrijuhtivus ja pH. Teatud seirejaamadest võetakse proove ka fluori sisalduse kindlakstegemiseks. Põhjavees leiduvate ohtlike ainete sisaldus määratakse maapinnalähedases kihis. Ohtlikest ainetest tehakse kindlaks trikloroeteeni, tetrakloroeteeni, 1-aluseliste fenoolide, naftasaaduste, benseeni ja PAH-ide sisaldus.
Seadused ja direktiivid[muuda | muuda lähteteksti]
Seiretöö tegemisel lähtutakse järgmistest õigusaktidest:
- veeseadus [7],
- keskkonnaseire seadus [8],
- keskkonnaregistri seadus[9],
- keskkonnaministri 6. mai 2002. aasta määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid"[10],
- 29. detsembri 2009. aasta määrus nr 75 ja 6. aprilli 2011. aasta määrus nr 25 "Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta",
- veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) [5]
- põhjaveekaitse direktiiv (2006/118/EÜ).
- Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 29. detsembri 2009. aasta määruses nr 75 toodud kvaliteedinäitajate väärtustest.
Nitraaditundliku ala põhjavee seire[muuda | muuda lähteteksti]
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA) kehtestati Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003 määrusega nr 17.
Nitraaditundlik ala paikneb vähekaitstud põhjaveega aladel. Sellel alal läbib põhjavesi siluri-ordoviitsiumi veekompleksi, mis koosneb lubjakividest ja dolomiitidest. Veekompleks on ülemise 30 m ulatuses tugevalt karstunud ja lõheline. Karbonaatkivimite kihid ulatuvad peaaegu maapinnale. Neid katab vaid õhuke muldkeha kiht. Selline asjaolu muudab Pandivere ja Adavere-Põltsamaa ala põhjavee reoainetele kergesti ligipääsetavaks. Kõige suurem reostusallikas on lämmastikuühendite infiltratsioon. Lämmastikühendite peamine saasteallikas on väetised, mida põllumajanduses kasutatakse ja mis sademeteveega uhutakse põhjavette.
Nitraaditundliku ala seire Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.[11]
Seire metoodika[muuda | muuda lähteteksti]
Nitraaditundliku ala seire toimub riikliku seireprogrammi raames juba alates aastat 1995.
Põhjavee vaatlusvõrgu rajamisel lähtuti asjaolust, et valitud aladel on enim nitraadireostusest ohustatud eelkõige põhjavee ülemistest kihtidest toituvad salv- ja madalad puurkaevud. Seiret tehakse neli korda aastat, lisaks tehakse kord aastat täiendav proovivõtt vajadusel või kontrolliks. Lisaproovi võetakse enamasti põllumajandustootmise mõju hindamiseks ka väljaspool NTA territooriumi. Lisaproovist määratakse nitraadisisalduse foonilist taset ülemises põhjaveekihis ja enim kasutatavate taimekaitsevahendite, nagu näiteks MCPA, MCPB, rimsulfurooni, fluroksüpüüri jne sisaldus.
Põhjaveeseire vaatluspunktid jagunevad looduslike tingimuste alusel. Näiteks Padivere NTA ääreala on väga allikaterikas, mistõttu tuleb põhjavee iseloomustamiseks kasutada kõrgemaid kaeve. Adavere-Põltsamaa piirkonnas on veerohkeid allikaid vähem, seega tuleb kasutada madalamaid vaatluskaeve.
Põhjaveeproovidest analüüsitakse NH4, NO3, Cl, SO4. Proovivõtmise ajal määratakse ka temperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus ja pH.
Seadused ja direktiivid[muuda | muuda lähteteksti]
Proovide võtmisel ja veekvaliteedi hindamisel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal lähtutakse:
- veeseadusest [7],
- keskkonnaseire seadusest [8],
- keskkonnaministri 6. mai 2002. aasta määrusest nr 30 "Proovivõtumeetodid"[10],
- sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. aasta määrusest nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded"[12]
- keskkonnaministri 29. detsembri 2009. aasta määrusest nr 75 "Põhjaveekogumite moodustamise kord" [13]
- Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ) [14]
Põhjavee seire andmete avalikustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjavee seire andmeid säilitatakse Keskkonnaregistris. Andmebaas avalikustatakse keskkonnaregistri seaduses, andmete hoiustamisel lähtutakse keskkonnaregistri pidamise ja avalikustamise määrusest. Keskkonnaseire andmed on avalikud, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti.
Põhjavee seire tulemused on aruannete ja andmete kujul leitavad seireveebist [2].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Põhjavee seire Oregon Department of Environmental Quality https://web.archive.org/web/20131105145412/http://www.deq.state.or.us/lab/wqm/groundwater.htm (vaadatud 20. oktoobril 2013)
- ↑ 2,0 2,1 | Seireveeb https://web.archive.org/web/20131105145515/http://seire.keskkonnainfo.ee/ (vaadatud 25. septembril 2013)
- ↑ 3,0 3,1 Seireveeb. Põhjavee seire https://web.archive.org/web/20131105145525/http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=640&Itemid=179 (vaadatud 25.septembril 2013)
- ↑ R. Perens. Põhjavee seisund 1999.–2003, lk. 50–52 Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2005 (vaadatud 25. septembril 2013)
- ↑ 5,0 5,1 Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=375189/32000L0060ET.pdf (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ Seireveeb. Põhjaveekogumite seire. https://web.archive.org/web/20131105145519/http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2089&Itemid=402 (vaadatud 25. septembril 2013)
- ↑ 7,0 7,1 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12769937 (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ 8,0 8,1 Keskkonnaseire seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/905398 (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ Keskkonnaregistri seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12766258 (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ 10,0 10,1 Keskkonnaministri 6. juuni 2002. aasta määrus nr.30 "Proovivõtumeetodid" https://www.riigiteataja.ee/akt/128052013002 (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ Seireveeb. Nitraaditundliku ala põhjavee seire. https://web.archive.org/web/20131105145507/http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2086&Itemid=399 (vaadatud 25. septembril 2013)
- ↑ Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. aasta määrus nr. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/237268 (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ | Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. aasta määrus nr 75. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013003 (vaadatud 30. septembril 2013)
- ↑ Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmine kohta. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=189499/ (vaadatud 30. septembril 2013)