Pärissoonkest

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib silma osast; aju osa kohta vaata artiklit Tela choroidea

Pärissoonkestaks[1] ehk soonmikuks[2] ehk koroideaks (choroidea, chorioidea) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) silmamuna soonkesta tagumist ja suurimat kihti.

Koroidea paikneb ripskeha taga , kõvakesta ja võrkkesta vahel silmamuna tagumises osas ja on tugevalt vaskulariseeritud.

Koroidea hoolitseb võrkkesta verevarustuse ning silma siserõhu säilitamise eest.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude koroidea funktsioonid võivad varieeruda. Madudel kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koroideas paikneb valgust peegeldav läiketapeet (tapetum lucidum), ta areneb välja pärast sündi ja võib olla nii sinise, kollase kui ka rohelise värvusega.[3]

Koroideasse kulgevad läbi kõvakesta neli suurt keerisveeni (vv.vorticosae).

Veenide läbimiskohtade ahenemine põhjustab silma siserõhu tõusu ning võib viia glaukoomi tekkeni.[4]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel on pärissoonkest silmamuna soonkesta osa.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse pärissoonkestaga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu pärilik soonkesta puudumine, soonkestapõletik (korioidiit), korioretiniit jpt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]