Otsusevõimetus
Otsusevõimetus on ajutine seisund, milles olles ei suuda isik õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.[1] Otsusevõime puudumist võib põhjustada vaimutegevuse ajutine häire, haigushoog, alkoholijoove, uimastite või ravimite tarvitamine või muu asjaolu.[2]
Otsusevõimetu isiku tehing[muuda | muuda lähteteksti]
Otsusevõime olemasolu hinnatakse eelkõige juhul, kui teovõimeline isik on sooritanud tehingu erilises, ebaadekvaatses seisundis. Teovõime puudumise korral oleneb tehingu kehtivus teovõimest ning otsusevõime olemasolu ei ole oluline.[2]
Otsusevõimetu isiku tehtud tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik selle pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks kiidab.[1] Otsusevõimetust eeldatakse, kui isik on ajutise vaimutegevuse häire või muu asjaolu mõju all olles teinud endale ilmselgelt kahjuliku tehingu.[3] Kui otsusevõimetust ei saa eeldada, lasub tõendamiskoorem isikul, kes tehingu tegi, kuna tal on vajadus tugineda tehingu tühisusele.[2]
Vajadus tehingu tühisuse tuvastamiseks võib tekkida, kui tehingu teine pool nõuab tehingu täitmist või juhul, kui tehing on täidetud, kuid otsusevõime tagasi saanud isik soovib tehingu kehtetusele tugineda ning nõuda üleantut tagasi alusetu rikastumise sätete alusel.[2] On võimalik ka, et isik on otsusevõime taastudes siiski nõus tehingu tingimustega ning soovib seda täita. Sellisel juhul on isikul võimalik anda hõljuvalt kehtetule tehingule hilisem nõusolek ehk heakskiit.[1]
Heakskiit[muuda | muuda lähteteksti]
Heakskiit on tehingu tegemisele tagantjärele antud nõusolek.[4] Heakskiidul on tagasiulatuv mõju, mistõttu selle õiguslikud tagajärjed kehtivad alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.[5] Heakskiit võib olla vabas vormis ka juhul, kui tehtud tehingu jaoks on ette nähtud kohustuslik vorm.[6]
Otsusevõimetuse seisundis tühise tehingu teinud isik võib tehingu hiljem ise heakskiiduga kehtivaks muuta. Peale selle võib tehingu teine pool teha ettepaneku, et otsusevõimetult tehingu teinud isik tehingu heaks kiidaks. Sellisel juhul loetakse, et isik on andnud heakskiidu, kui ta ei keeldu selle andmisest kahe nädala jooksul arvates ettepaneku saamisest või vastab heakskiitvalt.[7]
Dispositiivsuse põhimõtte järgi on võimalik poolte vaheline kokkulepe, mis erineb seaduses sätestatud heakskiidu andmisest. Näiteks võivad tehingu pooled kindlaks määrata, et heakskiidu ettepanekule järgnev tähtaeg on pikem kui kaks nädalat, või et ettepaneku kättesaamine ja sellele vastamata jätmine loetakse keeldumiseks, mitte nõustumiseks.[6]
Otsusevõimetult tehtud tehingu eristamine piiratud teovõimega tehtud tehingust[muuda | muuda lähteteksti]
Piiratud teovõime on alaline seisund, mille aluseks võib olla alaealisus, vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Piiratud teovõimega inimene on kestvalt suutmatu oma tegudest aru saama või neid juhtima, mistõttu piiratud teovõimega isiku tehtud tehingud on hõljuvalt tühised.[8]
On tähtis eristada, kas tehingu tühisust põhjustab isiku otsusevõimetus või piiratud teovõime, sest esimesel juhul piisab tehingu kehtivaks muutmiseks isiku enda antud heakskiidust, kuid teisel juhul peab olema isiku teovõime taastunud või heakskiidu andma tema seaduslik esindaja.[1]
Kui tehingu on teinud alaealine piiratud teovõimega isik, ei ole otsusevõime olemasolu eristamine niivõrd oluline, kuna tehingu tühisuse põhjustab teovõime piiratus. Raskem on eristada otsusevõimetu isiku tehtud tehingut täisealise piiratud teovõimega isiku tehingust. Näiteks võib tegu olla isikuga, kelle teovõime on vahetevahel piiratud ning siis taastub, mistõttu ta võib teha tehinguid küll teovõimeliselt, kuid otsusevõimetult.[9] Üldjuhul seisneb erinevus selles, et otsusevõime puudumine on ajutine seisund, kuid piiratud teovõime alaline.[9]
Otsusevõimetult tehtud tehingu eristamine olulise eksimuse mõjul tehtud tehingust[muuda | muuda lähteteksti]
Tehing on tehtud eksimuse mõjul, kui isikul on tehingu tegemise hetkel ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sellise seisundi võib põhjustada näiteks teine tehingupool, kui jätab teatamata asjaoludest, millest teadmise korral isik tehingut nendel tingimustel teinud ei oleks.[10]
On tähtis eristada, kas tehingu tegemise hetkel oli inimene olulise eksimuse mõju all või hoopis otsusevõimetus seisundis, sest eksimuse puhul ei ole tehing hõljuvalt tühine, vaid selle peab tühistama seaduses sätestatud korras. See tähendab, et tehingust tulenevad õiguslikud kohustused on siduvad ning neid tuleb täita, kui isik tehingut ei tühista. Otsusevõimetu isiku tehtud tehingut eristab olulise eksimuse mõjul tehtud tehingust see, et esimesel juhul on tegu erilise ebaadekvaatse seisundiga, mille tõttu inimene ei suuda hinnata, kuidas avaldab tehinguga võetav kohustus mõju tema huvidele.[9] Teisel juhul on isik küll suuteline hindama tehingu mõju oma huvidele, kuid annab hinnangu ebaõigetest asjaoludest lähtudes.[9]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 13 lg 1. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare.Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 237.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 13 lg 3. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 111 lg 1. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 113. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ 6,0 6,1 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn: Juura 2010, lk 60.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 13 lg 1, 2. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 8 lg 2. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn: Juura 2010, lk 59.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 92 lg 1 ja 3. – RT I, 06.12.2018, 3.