Alkoholijoove

Allikas: Vikipeedia

Alkoholijoove (ka joove, joobeseisund, alkoholimürgistus) on alkoholi (valdavalt suukaudse) tarvitamise tagajärjel tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.[1][2]

Alkoholijoobe tuvastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholijoobe tuvastamiseks kasutatakse valdavalt kahte meetodit:

  • vere alkoholisisalduse määramine
  • väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määramine

Alkoholijoobe astmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholijoobe klassifikatsioon (varasem)[2]
Joobe astmed Alkoholi kontsentratsioon veres (‰ – promillides) mõõtmise hetkel Võimalikud välised tunnused
I aste 0,5–2‰ Liigutuste elavnemine ja eufooria
II aste 2–3‰ Loidus, kõne- ja koordinatsioonihäired, võimalik agressiivsuse tõus
III aste- raske joove 3–4‰ Hingamistakistus ja häired vereringeelundkonna töös, teadvusekaotus, kooma – peetakse eluohtlikuks

Alkoholijoobe ning mürgistustunnuste ja patoloogilise joobe astmed ning määrad on eri inimestel erinevad. Alkoholismi ning kroonilise alkoholismini arenenud seisundiga inimestel võib alkohoolsete jookide toime väljenduda väliselt vähem äratuntavalt ning ka nende püsivad sisemised psüühilised muutused ei luba neil alkoholijoovet tunnistada. Haiglasse võib saabuda patsiente, kellel võib olla koguni 8,89-promilline joove.[3] [4]

Raskes alkoholijoobes inimene on tavaliselt kontaktivõimetu, ei reageeri välisteguritele (pakane, kuumus jne) ega puudutustele ega tunne valu, ei toimi kaasasündinud füsioloogilised koordineeritud mehhanismid: võib tekkida tahtmatu oksendamine, hingamisseiskus, krambid, urineerimine, roojamine.

Alkoholijoove ja mootorsõiduki juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti liiklusseaduses loetakse alkoholijoovet seisundiks, mille puhul on keelatud mootorsõidukit juhtida. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki, trammi või maastikusõiduki juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.[5]

Esmaabi raske alkoholijoobe korral[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholimürgistus võib nii lastel (väikelastel õnnetusjuhtum, kui kogemata juuakse kättesattunud alkohoolseid jooke) kui ka täiskasvanutel olla eluohtlik seisund.

Kui inimesel kahtlustatakse rasket alkoholijoovet või alkoholimürgistust, tuleb helistada hädaabinumbril 112 ning kutsuda kohale kiirabi.

Kui alkoholijoobe kahtlusega inimene on teadvusel ja võimeline jooma, siis võib talle joogiks vett pakkuda. Kui aga inimene on muutunud tundetuks, tuimaks või letargiliseks ja teda pole võimalik äratada, võib tegu olla koomaseisundiga. Sellest annavad tunnistust ka aeglustunud hingamine (sagedusega vähem kui 8 korda minutis), ebakorrapärane hingamine (hingetõmmete vaheaeg 10 sekundit või rohkem), madal kehatemperatuur ning kahvatuks ja sinakaks tõmbunud nahk. Võimalusel tuleks siis osutada inimesele esmaabi sarnaselt teistele teadvusekaotusega seisunditele:

  • Inimene tuleks asetada lamamisasendisse, endapoolne käsi tuleks tõsta üle inimese pea;
  • Seejärel tuleks inimene ettevaatlikult püsivasse külili asendisse keerata, soovitavalt näoga enda poole;
  • Endapoolne käsi tuleks lamaja pea alla lükata nii, et ta pea püsiks kindlalt asendis näoga ettepoole kaldu, et lamaja saaks vabalt hingata ja vajadusel oksendada;
  • Inimest ei tohiks kuni kiirabi saabumiseni üksi jätta, tema keha tuleb soojalt katta ning tema hingamist jälgida;
  • Kui inimese hingamine on lakanud, tuleb ta kohe pöörata selili ja alustada elustamist ehk kunstliku hingamise tegemist (nakkuse vältimiseks võib suu katta õhku läbilaskva riidetükiga). Kui elustatakse üksi, siis tuleks seda teha rütmiga 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist 100 korda minutis (väikelaste puhul on elustamisjuhised teistsugused). Nii tuleks jätkata seni, kuni inimesel taastuvad hingamisfunktsioonid või kuni saabub kiirabi. [6]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tõlkijad K. Rehemaa, S. Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
  2. 2,0 2,1 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Kirjastus Valgus, köide I (A-DYN), lk 104, Tallinn, 1975.
  3. Riia haiglasse toodi 8,89-promillise joobega patsient, 09. juuli 2012 16:40, Denes Kattago, http://forte.delfi.ee/news/varia/riia-haiglasse-toodi-889-promillise-joobega-patsient.d?id=64655436
  4. Bulgaaria politsei pidas kinni autojuhi, kelle veres tuvastati 8,35 promilline joove. 07.03.2006 16:28 , http://uudised.err.ee/index.php?0557799
  5. Riigikogu seadus, Liiklusseadus (lühend - LS) , 7.jagu , § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund, (4) 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/105122012002 Veebiversioon (vaadatud 29.02.2013)
  6. http://www.alkoinfo.ee/et/ohutus/alkoholimurgistus Sissekanne veebiportaalis www.alkoinfo.ee (vaadatud 29.06.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]