Alkoholijoove

Allikas: Vikipeedia

Alkoholijoove ka joove, ka joobeseisund ka alkoholimürgistus on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.[1][2]

Alkoholijoobe astmed(varasem)[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholijoobe klassifikatsioon (varasem)

Joobe astmed Alkoholi kontsentratsioon veres (‰ – promillides) mõõtmise hetkel Võimalikud välised tunnused
I aste 0,5–2‰ Liigutuste elavnemine ja eufooria
II aste 2–3‰ Loidus, kõne- ja koordinatsioonihäired, võimalik agressiivsuse tõus
III aste- raske joove 3–4‰ Hingamistakistus ja häired vereringeelundkonna töös, teadvusekaotus, kooma – peetakse eluohtlikuks

Alkoholijoove ja mootorsõidukijuht[muuda | redigeeri lähteteksti]

EV kehtiva Liiklusseadusega sätestatu alusel loetakse alkoholijoobe seisundiks, mis keelab sõidukit juhtida, mootorsõiduki-trammi ja maastikusõidukijuhi, muutunud terviseseisundit, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.[4]

Alkoholijoobe tuvastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholijoobe tuvastamiseks kasutatakse valdavalt kahte meetodit:

  • vere alkoholisisalduse määramine
  • väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määramine.

Esmaabi raske alkoholijoobe korral[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholijoobe ning mürgistustunnuste ja patoloogilise joobe astmed ning määrad on erinevad indiviidide lõikes, nii võib alkoholismi ning kroonilise alkoholismini arenenud seisundiga inimeste alkohoolsete jookide toime väljenduda väliselt vähem äratuntavalt ning ka nende püsivad sisemised psüühilised muutused ei luba neil alkoholijoovet tunnistada, nii võime lugeda uudistest, et haiglatesse võib saabuda patsiente, kellel võib olla koguni 8,89-promilline joove.[5] [6]

Esmaabi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholimürgistuse korral nii lastel (väikelastel õnnetusjuhtum, kui kogemata juuakse kättesattunud alkohoolseid jooke) kui täiskasvanutel võib olla tegu eluohtliku seisundiga.

Raskes alkoholijoobes inimene on tavaliselt kontaktivõimetu, ei reageeri välisteguritele (pakane, kuumus jne) ega puudutustele ega tunne valu, ei toimi kaasasündinud füsioloogilised koordineeritud mehhanismid: võib tekkida tahtmatu oksendamine, hingamisseiskus, krambid, urineerimine, roojamine.

Kui kahtlustate inimesel, olgu see kas naaber, võhivõõras, pereliige, turist jne rasket alkoholijoovet või alkoholimürgistust siis tuleks helistada hädaabinumbril 112 ning kutsuda kohale kiirabi.

Kui alkoholijoobe (ja või -mürgistuse) kahtlusega inimene on teadvusel ja võimeline jooma, ning käepärast on vett, siis võib talle joogiks vett pakkuda. Kui aga inimene on muutunud tundetuks, tuimaks või letargiliseks ja teda pole võimalik äratada, võib tegu olla koomaseisundiga. Sellest annavad tunnistust ka aeglustunud hingamine (sagedusega vähem kui 8 korda minutis), ebakorrapärane hingamine (hingetõmmete vaheaeg 10 sekundit või rohkem), madal kehatemperatuur ning kahvatuks ja sinakaks tõmbunud nahk (vahel ei paista see rohke meigi tõttu välja), ning kui kiirabi on juba teel, siis tuleks võimalusel osutada inimesele esmaabi, sarnaselt teistele teadvusekaotus seisunditele:

  • Inimene tuleks asetada lamamisasendisse, endapoolne käsi tuleks tõsta üle inimese pea;
  • Seejärel tuleks inimene ettevaatlikult püsivasse külili asendisse keerata, soovitavalt näoga enda poole ;
  • Endapoolne käsi tuleks lamaja pea alla lükata nii, et ta pea püsiks kindlalt asendis näoga ettepoole kaldu, et lamaja saaks vabalt hingata ja mis võimaldab oksemassidel vabalt väljuda;
  • Jääge võimalusel, kuni kiirabi saabumiseni, tema kõrvale katke ta keha soojalt ning püüdke hingamist jälgida;
  • Kui inimese hingamine on lakanud, tuleb ta kohe pöörata selili ja alustada elustamist e kunstliku hingamise tegemist (nakkuse vältimiseks võib suu katta õhku läbilaskva riidetükiga). Kui elustatakse üksi, siis tuleks seda teha rütmiga 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist 100 korda minutis (väikelaste puhul on elustamisjuhised teistsugused). Nii tuleks jätkata seni, kuni inimesel taastuvad hingamisfunktsioonid või kuni saabub kiirabi.
  • Ärge kartke kutsuda kiirabi ka abivajajale sõbrale, kes on ilmselgelt joonud alkoholi rohkem ja kiiremini kui elundisüsteemid neid mürgitustada jõuaksid. [7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
  2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A.Aarna, H.Allik, N.Alumäe, J.Eichfeld, H.Haberman, K.Ird, E.Jansen, J.Kahk, L.Kaik, R.Kleis, A.Köörna, A.Laus, V.Maamägi, V.Masing, G.Naan, A.Panksejev, J.Peegel, A.Pung, L.Raudtits, H.Riikoja, E.Sõgel, E.Tõnurist, O.Utt, L.Valt, J.Vares, A.Veimer, H.Õiglane, I.Öpik, Kirjastus Valgus, köide I (A-DYN), lk 104, Tallinn, 1975.
  3. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A.Aarna, H.Allik, N.Alumäe, J.Eichfeld, H.Haberman, K.Ird, E.Jansen, J.Kahk, L.Kaik, R.Kleis, A.Köörna, A.Laus, V.Maamägi, V.Masing, G.Naan, A.Panksejev, J.Peegel, A.Pung, L.Raudtits, H.Riikoja, E.Sõgel, E.Tõnurist, O.Utt, L.Valt, J.Vares, A.Veimer, H.Õiglane, I.Öpik, Kirjastus Valgus, köide I (A-DYN), lk 104, Tallinn, 1975.
  4. Riigikogu seadus, Liiklusseadus (lühend - LS) , 7.jagu , § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund, (4) 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/105122012002 Veebiversioon (vaadatud 29.02.2013)
  5. Riia haiglasse toodi 8,89-promillise joobega patsient, 09. juuli 2012 16:40, Denes Kattago, http://forte.delfi.ee/news/varia/riia-haiglasse-toodi-889-promillise-joobega-patsient.d?id=64655436
  6. Bulgaaria politsei pidas kinni autojuhi, kelle veres tuvastati 8,35 promilline joove. 07.03.2006 16:28 , http://uudised.err.ee/index.php?0557799
  7. http://www.alkoinfo.ee/et/ohutus/alkoholimurgistus Sissekanne veebiportaalis www.alkoinfo.ee (vaadatud 29.06.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]