Metsaökosüsteem

Metsaökosüsteem on ökosüsteem, milles püsivalt domineerivad puittaimed.

Metsaökosüsteemi moodustavad selle elustiku (kõigi elusorganismide) omavahelised suhted ja nende seosed keskkonnaga, sealhulgas aineringe kaudu. Metsaökosüsteemi funktsioneerimist kirjeldab metsaökoloogia.

Komponendid[muuda | muuda lähteteksti]

Metsaökosüsteem on keeruliste komponentide omavaheline toimimine, millel on teatav kooskõla ja tasakaal. Metsaökosüsteemi aineringe oluliseks tahuks on seos fotosünteesi ja hingamise vahel.^[1]^[2]

Ökosüsteemi oluliseks osaks on muld – selle elustik, toitainete rikkus, temperatuur ja niiskuse.^[3] Mulla dünaamika sõltub, temperatuurist, organismide aktiivsusest ning hüdroloogilistest aspektidest.^[4]

Häiringud[muuda | muuda lähteteksti]

Metsaökosüsteemide uurijatele pakuvad suurt huvi häiringud ning pärast häiringut metsa taastumine ja selleks kuluv aeg. Tavalisemateks häiringuteks on:

Need häiringud mõjutavad metsaökosüsteemi elustikku väga suurel määral ja vähendab potentsiaali liigirikkuseks. Häiringutest taastumiseks võib metsaökosüsteemil kuluda aastaid, enne kui suudab täisväärtuslikku funktsioneerimist taas jätkata.

Pärast häiringut on metsaökosüsteem võimeline kasvama ja taastuma alles teatud ajaperioodi järel. Selleks, et puude kasv jõudsalt edeneks, neelavad puud süsinikdioksiidi suurtes koguses endasse.^[5] Seepärast ei tohi ka raiuda maha suuri metsa-alasid (vaata metsatustumine), mis ei ole raieküpsust saavutanud. Troopikas on see suureks probleemiks, kui raiutakse maha hektareid metsi, et saada juurde põllumajanduseks kõlblikku maad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Taiz, L., Zeiger, E. (2002). Plant Physiology. - Sinauer Associates; III edition.
↑ Hyvönen, R., Agren, I., G., Linder, S., Persson, T., Cotrufo, F.,M., Ekblad, A., Freeman, M., Grelle, A., Janssens, A., I., Jarvis, G., P., Kellomäki, S., Lindroth, A., Loustau, D., Lundmark, T., Norby, J., R., Oren, R., Pilegaard, K., Ryan, G., M., Sigurdsson, D., B., Strömgren, M., Oijen, M., Wallin, G. 2007. The likely impact of elevated (CO2), nitrogen deposition, increased temperature and management on carbon sequestration in temperate and boreal forest ecosystem: a literature review. - New Phytologist. Vol. 173, lk. 463-480.
↑ Lovett, G.M., Cole, J.J., Pace, M.L. (2006). Is Net Ecosystem Production Equal tp Ecosystem Carbon Accumulation? Nr.9, lk.1-4.
↑ Liski,J., Perruchoud, D., Karjalainen, T. 2002. Increasing carbon stocks in the forest sils of western Europe.- Forest Ecology and Management. Vol. 169, lk. 159-175.
↑ Ju, W., Chen, M., J. Effects of disturbance and climate change on carbon balance in Canada´s forests and wetlands.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meelis Pärtel, Martin Zobel. Loodusmets ja tulundusmets elurikkuse kandjana. Sirp, 22.12.2017

[1] Taiz, L., Zeiger, E. (2002). Plant Physiology. - Sinauer Associates; III edition.

[2] Hyvönen, R., Agren, I., G., Linder, S., Persson, T., Cotrufo, F.,M., Ekblad, A., Freeman, M., Grelle, A., Janssens, A., I., Jarvis, G., P., Kellomäki, S., Lindroth, A., Loustau, D., Lundmark, T., Norby, J., R., Oren, R., Pilegaard, K., Ryan, G., M., Sigurdsson, D., B., Strömgren, M., Oijen, M., Wallin, G. 2007. The likely impact of elevated (CO2), nitrogen deposition, increased temperature and management on carbon sequestration in temperate and boreal forest ecosystem: a literature review. - New Phytologist. Vol. 173, lk. 463-480.

[3] Lovett, G.M., Cole, J.J., Pace, M.L. (2006). Is Net Ecosystem Production Equal tp Ecosystem Carbon Accumulation? Nr.9, lk.1-4.

[4] Liski,J., Perruchoud, D., Karjalainen, T. 2002. Increasing carbon stocks in the forest sils of western Europe.- Forest Ecology and Management. Vol. 169, lk. 159-175.

[5] Ju, W., Chen, M., J. Effects of disturbance and climate change on carbon balance in Canada´s forests and wetlands.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]