Masoala rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Masoala rahvuspargi asukoht

Masoala rahvuspark (prantsuse keeles Parc National de Masoala) on rahvuspark Madagaskaril. See hõlmab suure osa Masoala poolsaarest, mõned korallrahud, kolm partselli Madagaskari idarannikust ja peaaegu puutumatu Mangabe saare Antongila lahes.

See on Madagaskari suurim rahvuspark. Selle deklareeritud pindala on 2300 km², tegelik kaitsereŽiim on 2096,325 km² suurusel alal.

Kaitseala on asutatud 1997.

Koos teiste Madagaskari rahvusparkidega (Marojejy rahvuspark, Zahamena rahvuspark, Ranomafana rahvuspark, Andringitra rahvuspark, Andohahela rahvuspark) on ta 2007. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus Atsinanana vihmametsade seas.

Rahvuspark kaitseb Madagaskari suurimat veel sidusat troopilist vihmametsa, rannikumetsi, mangroovisoid ning kolmes kohas India ookeani veealust maailma.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Masoala vihmametsa ala on üks maailma liigirikkamaid piirkondi.

Vihmametsas elab kümme leemuriliiki, aied, arvukalt linde, kameeleonid ja muud roomajad, tenrekid, kalad, päriskonnalised (sealhulgas tomatkonn), liblikad ja selgrootud. Park on tugevasti ohustatud leemuri Varecia rubra viimane varjupaik. Samuti tugevasti ohustatud vööthaugast peeti koguni väljasurnuks, kuni teda 1933 Masoalas nähti.

Andranoanala partsellis Cap Esti juures kasvab lihasööja taim kanntaim Nepenthes masoalensis.

Merepargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolm mereparki (Parcs marins) Tampolo, Ambodilaitry ja Ifaho kuuluvad Madagaskari kõige huvitavamate korallrahude hulka. Peale korallide ja paljude kalade kaitstakse seal ka vaalu. Sajad küürvaalad liiguvad juuli ja septembri vahel ranna lähedal. Antongila lahes nad paarituvad ja sünnitavad.

Kohalikud elanikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pargi serval on puhvertsoon, kus metsa jätkusuutlik kasutamine on lubatud. Peale selle toetab mitu välismaa organisatsiooni projekte kohalike elanike ellujäämiseks metsa hävitamata.

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Positiivset mõju kohalikele elanikele loodetakse ökoturismist. Turistide sissepääsumaksust läheb pool arenguprojektidele.

Rahvuspargi territooriumil ööbida ei saa. Külastajad peavad ööbima kämpingutes või väikestes hotellides väljaspool rahvusparki paiknevates külades. Liikuda saab jalgsi või paadiga. Saadaval on ka matkajuhid ja kandjad.

Finantseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuspark rajati maailma loomaaedade algatusel.

Kolmandik rahvuspargi eelarvetuludest tuleb Šveitsist Zürichi loomaaia vihmametsahallist. Raha kasutatakse rahvuspargi töötasudeks, taasmetsastamiseks ja puukoolide rajamiseks. Toetatakse ka kohalikke elanikke, parandades nende riisikasvatamismeetodeid, et tagada nende toit ning ära hoida metsade edasist aletamist. Toetatakse ka rahvuspargi ümbruse infrastruktuuri projekte. Oodatakse, et Zürichi Masoala-hall toob Madagaskarile loodusteadlikke turiste, kellelt saadud tulu aitab Masoala vihmametsi säilitada.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

-15.6550.18333333