Marvel Comics

Allikas: Vikipeedia
Marveli koomiksi logo‎

Marveli koomiks on Ameerika koomiksite sari, mida annab välja Marvel Entertainment Inc. Marveli tuntumate koomiksite pealkirjad on "Fantastiline nelik" ("Fantastic Four"), "Ämblikmees" ("The Amazing Spider-Man"), "Hulk" ("The Incredible Hulk"), "Raudmees" ("Iron Man"), "Kapten Ameerika" ("Captain America") ja "X-Mehed" ("X-Men"). Suurem osa Marveli loodud tegelastest asuvad samas maailmas, mida tuntakse Marveli Universumina (Marvel Universe).

Marveli koomiksitele pandi alus 1930. aastatel Timely koomiksite nime all ja 1950. aastatel teati seda rohkem kui Atlase koomikseid. Kuulsust hakkas Marvel koguma aga 1960. aastatel, kui hakati välja andma koomiksit "Fantastic Four" ("Fantastiline nelik") ja teisi superkangelaste koomikseid "X-men" ("X-mehed"), "Spider-Man" ("Ämblikmees"), kelle loojateks olid Stan Lee, Jack Kirby ja Steve Ditko. Alates 1960. aastatest on Marvel olnud Ameerika üks kahest suuremast koomiksite väljaandjatest koos DC Comicsiga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Timely koomiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Timely koomiksid (Timely Comics) asustati Martin Goodmani poolt 1939. a. Esimeseks väljaandeks sai “Marvel koomiks #1” (Marvel Comics #1) (oktoobris 1939), kus esimest korda nägid päevavalgust Carl Burgos' androidist superkangelane, Inimtõrvik (Human Torch) ja Bill Everetti mutandist antikangelane Namor. Teine väljaanne tuli juba välja nime all "Marvel Mystery Comics". Sarjast sai kiiresti hittmüügiartikkel.

Märtsis 1941 tegi firma esimene toimetaja Joe Simon koostööd (peagi majandusharu legendi) Jack Kirbyga, et luua esimene patriootilise teemaga kangelane Kapten Ameerika (Captain America). Esimese koomiksi nimeks sai "Kapten Ameerika koomiks nr 1" ("Captain America Comics #1") ja ka sellest sai suur müügiartikkel.

Kuigi teised Timely koomiksi kangelased ei saavutanud nii suurt menu, on sellest ajast pärit nii mõnigi märkimisväärne kangelane Whizzer, Miss America, Destroyer ja originaal Vision.

Atlase koomiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast sõda langes koomiksite müük drastiliselt. Depressiooni ja sõja ajal populaarsed olnud superkangelased langesid moest välja. Nagu ka teised koomiksi kompaniid, Timely – 1950-datel rohkem tuntud Atlase koomiksina (Atlas Comics) – hakkas välja andma (suurema või väiksema eduga) erinevat liiki, hetkel moes onud koomikseid: näiteks naljakad loomad, western, õudus, sõda, krimi, huumor, romantika, spioonilood ja isegi fantaasia. 1953 kuni 1954 uritati elustada superkangelaste lugusid Inimtõrviku, Sub-Marini (Namor), ja Kapten Ammeerika koomiksitega, kuid see kukkus neil läbi.

Viimane koomiks mis kandis Atlas logi oli Dippy Duck #1 (Oktoober 1957).

Esimene koomiks mis kandis märgistust Marvel koomiks oli Hämmastavad seiklused #3 (Amazing Adventures #3) mille kaanel olid tähed “MC” (Marvel Comics). Kaanel oli kuupäev August 1961, kuid see avaldati Mai 1961.

1960-ndad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950-date lõpul ja 1960-date alguses hakkas DC Comiksil suuri müüginumbreid näitama superkangelaste koomiksid, näitena võib välja tuua “The Justice League of America”. Marvel otsustas sama proovida.

Toimetaja/kirjanik Stan Lee ja vabakutseline kunstnk Jack Kirby lõid 1961a. koomiksi Fantastiline nelk, mis mõningatel arvamustel sarnanes seikluskoomiksile Challengers of the Unknown mille Kirby oli loonud DC Comiksile 1957a. Fantastline nelik erines teistest superkangeaste koomiksitest tunduvalt, kuna kangelastel ei olnud salajast identiteeti, puudusid kostüümid (mis hiljem siiski lisati), ja üks koletistest oli kangelane. Samuti erinesid kangelased teiste koomiksite kangelastest kuna nad olid tunduvalt inimlähedasemad, nääklesid omavahel ja kurtsid oma elu üle. Koomiks saavutas edu ja varsti hakkas Marvel välja andama teisigi superkangelaste koomikseid, mis tutvustasid selliseid kangelasi nagu Hulk, Amblikmees, Thor, Ant-man, Raudmees, X-mehed, Daredevil ja antikangelasi nagu Doktor Doom (Doctor Doom), Magneto, Galactus, Roheline Goblin (Green Goblin) ja Doktor Octopus (Doctor Octopus).

Marvel koomiksi loojad keskendusid tugevalt oma kangelaste karaktikasse. Välja võib tuua koomiksi Ämblikmees. Koomiksi noor kangelane kahtles oma tegudes ja kannatas ka teiste maalähedaste probleemide all, nagu iga teine teismeline. Marveli superkangelased ei ole alatai perfektsed, kenad, atleetlikud vaid tihti olid nad friigid, mitmete karakteri vigadega ja ei sulanud alati ühiskonda. Aja jooksul muutis see ebatraditsiooniline lähenemine kangelastele kardinaalselt koomiksite maailma.

1968a. müüs Goodman (Marveli looja) kompanii ja oma muud kirjastusfirmad Perfect Film and Chemical Corporation-ile. Perfect Film and Chemical Corporation koondas kõik need firmad ühte gruppi ja nimetas selle Magazine Management Co. Goodman jäi tööe toimetajana.


1970-ndad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Goodman läks toimetaja kohalt pensionile 1972. jättes oma poja kirjastajaks. Varsti pärast seda asus kirjastaja kohale Stan Lee kes, lühikeseks ajaks) asus ka Marveli presidendi kohale. Sellest ajast hakkas kõigil koomiksite esilehel olema kiri "Stan Lee Presents"

Koomiksite müügis tekkis uus madalseis ja Marvel üritas laiendada oma tegevust tuues välja uusi lugusid õudus (The Tomb of Dracula), võitluskunsti (Shang-Chi: Master of Kung Fu), S&S (Conan the Barbarian, Red Sonja), satiir (Howard the Duck), ja ulme vallast (2001: A Space Odyssey, Killraven in Amazing Adventures, Star Trek ning kaua aega jooksnud Star Wars) Osa neist anti välja suur-formaadis must valgetes lehtedes.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]