Mapudunguni keel

Allikas: Vikipeedia
Mapudunguni keel
Kõneldakse Tšiili, Argentiina
Piirkonnad Lõuna-Ameerika
Kokku kõnelejaid 258 620 (2007) [1]
Keelesugulus araukaani keelkond
Keelekoodid
ISO 639-1 arn

Mapudunguni ehk maputše keel on araukaani keelte hulka kuuluv keel, mida räägitakse Tšiili lõuna-keskosas ja Argentiina lääne-keskosas. Seda keelt kõneleb umbes 250 000 inimest (andmed aastast 2007). Rahvuslikku koosseisu kuulub aga umbes 600 000 mapudungunlast (andmed aastast 2002). [1] Alternatiivsed nimed on mapudungu keel, maputše ja araukaani keel. Mapudungi keeles on erinevad murded: molutše, pehuentše ja pikuntše. Pehuentše ja molutše on väga sarnased. Nende murrete kõnelejad saavad üksteisest kergesti aru. Kirjaoskus L1 tasemel on alla 1%. Kirjaoskus L2 tasemel on 21%. 85 000 inimest oskavad kirjutada hispaania keeles.

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa kümme
kiñe epu küla meli kechu kayu reqle pura aylla mari

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

iñché ñi ñuke ngüm y – 'mu ema nuttis' leli e n ew ñi ñuke – 'mu ema vaatas mind'[2]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maputše keeles on 6 vokaali: a, e , i, o, u ja ɨ. Viimast hääldadakse kas ü, v või ï , olenevalt tähestikust. On olemas mitu erinevat tähestikku, kõik kasutavad ladina kirjasüsteemi.

Häälik Koondtähestik Ragileo tähestik Nhewenh tähestik Azumchefi tähestik
/p/ p p p p
/t̟/ * td *
/t/ t t t t
/k/ k k k k
/tʃ/ ch c ch ch
/tʂ/ tr x tr tx
/f/ f f f f
/θ/ d z sd z
/s/ s s * s
/ʃ/ sh * sh sh
/m/ m m m m
/n̟/ h nd nh
/n/ n n n n
/ɲ/ ñ ñ nh, ñ ñ
/ŋ/ ng g g g
/w/ w w w w
/j/ y y j y
/ɣ/ or /ɰ/ g q q q
/ɻ/ r r r r
/l̟/ b ld lh
/l/ l l l l
/ʎ/ ll j lh ll

Mapudunguni keeles ei tehta vahet helitute ja heliliste klusiilide vahel. Tavaline sõnade järjekord Mapudunguni keeles on alus, öeldis ja sihitis. [3]

Nimisõnu on kahte sorti: elusaid ja elutuid objekte märkivad.

Küsivad asesõnad on iney 'kes', chem 'mis', chumül 'millal', chew 'kes', chum(ngechi) 'kuidas' ja chumngelu 'miks'.

Ei ole eraldi lihtminevikku ega täisminevikku. Ei ole ka käskivat kõneviisi. Kasutatakse jambi värsimõõtu. [3]

Mapudunguni keeles on 2 käänet: nominatiivne ja obliikvakääne. [4]

Eraldi mees- ja naissugu ei ole. Tegusõnad on kolmes isikus: esimene isik, teine isik, kolmas isik. On kolm grammatilist arvu: ainsus, kaksus (duaal) ja mitmus.[3]

Number
Ainsus Duaal Mitmus
Isik Esimene konün

(< kon-n)

koniyu

(< kon-i-i-u)

koniyiñ

(< kon-i-i-n)

Teine konimi

(< kon-i-m-i)

konimu

(< kon-i-m-u)

konimün

(< kon-i-m-n)

Kolmas koni

(< kon-i-0-0)

koningu

(< kon-i-ng-u)

koningün

(< kon-i-ng-n)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]