Malli arutelu:ENref

Seda saaks kasutada ka teiste vikide puhul aga kui juba ingliskeelne ees on, siis peaks malli kirjutama :en ja siis on vaja lisada ainult artikli nimi. Sellisel juhul on vaja kustutada :en artiklites, kus malli on kasutatud.--Tiuks 1. august 2008, kell 18:50 (UTC)

Ma arvasin, et see ENref ongi tehtud ingliskeelse teksti jaoks (EN - english), täiendi "ingliskeelse" lisasin, kuna alati ei pruugi pealkirjas automaatselt aru saada --Dj Capricorn 1. august 2008, kell 19:44 (UTC)

vajadusel võib mu muudatuse ennistada --Dj Capricorn 1. august 2008, kell 19:44 (UTC)

Ma ei mäleta, mis mall eeskujuks oli aga sellenimelist malli inglise vikis ei ole. Samas kasutatakse ikka ingliskeelset vikit ja vajadusel võib ju samasuguse teha saksa viki jaoks. Hetkel ei ole palju artikleid ja muudatuse võiks veel teha. --Tiuks 1. august 2008, kell 20:05 (UTC)

Milleks üldse selline mall? Lisada artiklile interviki(d) ja polegi vajadust ekstra malli järele--Rünno 9. aprill 2009, kell 17:22 (UTC)

Viitamine tekitab usaldusväärsust ja pilk artiklile ütleb kohe, millega tegu. --Tiuks 9. aprill 2009, kell 18:17 (UTC)

---

Esiteks ma kahtlen, et see mall on vajalik kuna ma ei leia, et viitamine teiste Vikide artiklitele oleks tarvilik ja teiseks ei mõista ma miks paganama päralt on tarvis eraldi sisse trükkida :en: – selle võiks juba siia lisada! Ivo 12. aprill 2009, kell 15:59 (UTC)

Enne võis seda malli kasutada mistahes viki jaoks ja teisi keelemalle ei olnud. Nüüd võiks botid keelekoodi artiklist eemaldada ja siis selle malli lisada nagu norra mallis. --Tiuks 12. aprill 2009, kell 19:53 (UTC)

Miks ei ole viitamine teistele keeltele vajalik? Järsku läks Sul midagi sassi sõnastamisega.--Rünno 12. aprill 2009, kell 16:21 (UTC)

Mina kasutan seda malli, sest artiklis olevaid fakte saab siis mingi teine lugeja näiteks vaadata inglise artiklist. Loomulikult oleks korrektsem inglise viki viited korrektselt eestikeelsesse artiklisse sisse tuua, kuid alati pole seda teinud. Tavaliselt artikli täiendamine Eesti vikis on aeglane protsess ja selle malli olemasolu tähendab, et enamik sisu on inglise vikist, aga see pole muidugi absoluutne--Dj Capricorn 12. aprill 2009, kell 16:19 (UTC)

Aga malli mõttest ei saa ka mina aru. On ju interviki--Rünno 12. aprill 2009, kell 16:22 (UTC)

Mina saan hästi malli mõttest aru. Interviki on selleks, et jõuda teiste vikideni, see mall siin aga annab teada, et artikkel on ümber kirjutatud inglise vikist.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 16:32 (UTC)

Kui ma loen, et see artikkel pärineb mingist vikist mingist kuupäevast, siis ma eeldan, et on tegemist selle kuupäeva tõmmisega. Aga ei ole ju. On lihtsalt refereering. See mall on minu arvates bluff.--Rünno 12. aprill 2009, kell 16:49 (UTC)

Ei ole ju öeldud, et pärineb, vaid et on kasutatud. Kui materjal (mitte tingimata kogu materjal) on sealt võetud, siis annab see ettekujutuse allikast ning võimaluse kontrollida, kas sealne sisu on õigesti edasi antud. Kõik inglise vikis öeldu ei ole viitega kinnitatud, sellepärast jääb ainsaks allikaks sealne tekst. Andres 12. aprill 2009, kell 18:07 (UTC)

Ingliskeelne viki peab ka oma allikatele viitama. Praegu jääb mulje, et seda malli kasutatakse, siis kui inglisekeelses vikis viide puudub ja viidatatakse viideteta materjalile. Ma leian, et see siin on halb teguviis, tuleks siiski korraliku viitamise süsteemi juurde jääda (ja pigem seda propageerida). Kui viidet pole, tuleks see ise otsida või materjal kasutama jätta. Või kui ta siiski on ebasoovitatava viitamisviisina kasutusel, siis peaks mallis muudatuse ID ka olema.--22. aprill 2009, kell 10:09

Tegu polegi viitega. Jutt on lihtsalt sellest, et teise viki materjali on kasutatud. Sellepärast ei ole see märkus ka viitena vormistatud.

Viiteid tuleb loomulikult otsida, aga ei saa ka keelata teiste vikide materjali sissepanemist, isegi kui see on viitamata.

Minu meelest piisab kuupäevast. Vajaduse korral leiab niikuinii ülest.

Vajalik on see märkus kas või sellepärast, et see on abiks toimetamisel.

See ei ole ebasoovitav viitamisviis, vaid vastupidi, teiste vikide kasutamine tulebki registreerida. Andres 22. aprill 2009, kell 08:06 (UTC)

Tuleks küll, aga minu meelest sobib teiste vikide kasutamist registreerida pigem arutelulehel või artikli ajaloos. 88.196.241.249 13. juuli 2011, kell 14:17 (EEST)

mulle see mall põhimõtteliselt meeldib, kasutan. analoogsed mallid teiste keelte kohta võiks ka teha — enamasti kirjutan teiskeelsete vikide või mitme võõra viki kasutamisel käsitsi, et olen tarvitanud. arutelulehel fikseerimine ei pruugi olla piisavalt selge ega nähtav, sestap ei poolda sellist praktikat. Ohpuu 13. juuli 2011, kell 14:25 (EEST)

Minule pigem ei jäta ta head muljet, kui see märkus on kuskil artikli lõpus koos tavaviidetega. Nii jääb uutele kasutajatele mulje, et tegu on samaväärse viitega. Sellepärast märgiksin teise viki kasutamise ära arutelulehel või ajaloos (resümees), kust ühtlasi on hea vaadata, mis täpselt parasjagu teisest vikist lisati. 88.196.241.249 13. juuli 2011, kell 15:15 (EEST)

←Kui tegu on tõlkimisega, mitte lihtsalt mõne fakti refereerimisega, kasutaksin ka siin kõigi sarnasesisuliste asemel seda inglise viki malli. Ühest küljest ei peaks artiklis endas olema konkreetsesse teemasse mittepuutuvat märkust ja ei jääks kaksipidi arusaamist, kas see märkus ka viitena arvesse läheb või mitte. Pakutud mall peaks olema ka arutelulehel küllalt selge ja nähtav. 88.196.241.249 19. juuli 2011, kell 23:50 (EEST)

Ei ole hea mõte. Kui tõlgitud artiklisse mingi muudatus teha, siis ta kohe erineb lähteartiklist, ei ole enam täpne tõlge. Aga kes tuleb selle peale, et pärast muudatust tõlke mall maha võtta? Nii tekivad artiklid, mis on malli järgi tõlgitud, aga tegelikult enam ei ole. Mall tähendaks "See artikkel tõlgiti kunagi", aga see ei ole minu meelest oluline fakt, mida kajastada. Edasi, inglise vikis on asju, mida ei olegi kohane eesti vikisse ümber panna, näiteks ingliskeelse termini etümoloogia, kui eesti sõna on hoopis teist päritolu. See tuleks vahele jätta. Mina olen tõlkimise malli kasutamise vastu. Taivo 20. juuli 2011, kell 00:04 (EEST)

Mall käibki konkreetse redaktsiooni või kuupäeva kohta nagu siinnegi. Nii juuksekarva vast pole vaja lõhki ajada, et kas mõni lause jäi parasjagu tõlkimata või kohendati midagi rohkem kui õigus. Kui tõlgiti konkreetne alaosa või lõik, eks siis seda võib täpsustada. Arutelus ja ajaloos ju redigeerimislugu ongi – kõik mis hiljem enam "oluline" ei pruugi olla. Äramärkimine niipalju oluline iseenesest on, et litsentsi järgi tuleks viidata algsele teosele (tõlgitav). Nojah, kuidas neid märkusi paremini paigutada, mallita või ilma, minule eelnevalt mainitud põhjulsel jällegi ei meeldi, et antud märkused artiklisse topitakse. 88.196.241.249 20. juuli 2011, kell 00:37 (EEST)