Madis Norvik

Allikas: Vikipeedia

Madis Norvik (4. jaanuar 1932 Tallinn20. detsember 2013) oli eesti keeleteadlane ja teadusorganisaator.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aastal lõpetas Norvik Tallinna 1. Keskkooli, 1956 eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte erialal. 1958–1961 oli ta Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) aspirant toponüümikas.[1]

Norvik oli 1956–1958 Viljandi 2. Keskkooli, õhtukeskkooli ja meditsiinikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1961–1968 KKI murdesektori nooremteadur, 1968–1985 KKI teadussekretär, 1985–1987 välissuhete teadussekretär, 1987–1995 direktori abi välissuhete alal.[1]

Madis Norvik oli Piret Norviku abikaasa.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Madis Norviku uurimisvaldkond oli eesti keele toponüümika.[1]

Ta tegeles aastaid fennougristikaalase teadusorganisatoorse tööga, oli III rahvusvahelise fennougristide kongressi (Tallinn, 1970) sekretär, osales 1970–2005 NSV Liidu TA Nõukogude fennougristide komitee eestseisuse (kuni 1991) ja Eesti fennougristide komitee liikmena 8 rahvusvahelise fennougristide kongressi organiseerimises, oli umbes 20 aastat (kuni 1991) NSV Liidu ja Soome vahelise Teaduslik-Tehnilise Koostöökomisjoni keeleteaduse ning kirjanduse ja rahvaluule töörühma NSV Liidu poolne liige ja teadussekretär, 1994–2001 Soome Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti fondi esindaja Eestis. Ta oli instituudi 50. aastapäeva puhul koostatud "Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias: väljaannete bibliograafia 1947–1996" (Tallinn, 1997) lingvistikaosa bibliograafia ning ajakirja Keel ja Kirjandus koondregistrite (1978–1997, ilm 1988, 2005) koostajaid.[1]

Ta oli Soome Kirjanduse Seltsi korrespondentliige. Saanud Eesti Teaduste Akadeemia au- ja tänukirju. Ligi 20 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Isuri ja vadja keele sufiksi -zikko päritolust. // Emakeele Seltsi aastaraamat 5 (1959)
  • Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. // Emakeele Seltsi aastaraamat 6 (1960)
  • Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki-. // Emakeele Seltsi aastaraamat 8 (1962)
  • Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? // Nonaginta. Tallinn 1963
  • Juhend kohanimede kogumiseks (koostaja). Tallinn 1967
  • Der Dritte Internationaler Finnougristenkongress. Третьий межд. Конгресс финно-угроведов. // Congressus Tertius Internationaler Fenno-Ugristarum Tallinae Habitus 17.–23. august 1970. I. Acta linguistica. Tallinn 1975

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.