Lobmingtal

Allikas: Vikipeedia
Lobmingtal

saksa Lobmingtal


Pindala 54,4 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 1852 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 11′ N, 14° 49′ E
Asend Murtali ringkonnas
Lobmingtal (Austria)
Lobmingtal

Lobmingtal on vald (Gemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Murtali ringkonnas.

Steiermargi vallareformi osana ühendati 2015. aastal Großlobming ja Kleinlobming ning esialgu kutsuti seda Großlobmingiks. Pärast volikogu otsust on vald 2016. aastast kandnud nime "Lobmingtal".

Põhiosa Großlobming asub 641 m kõrgusel u. 3 km Knittelfeldist lõunas, Lobmingbachtali oru sissepääsu juures. Vald külgneb Muri jõega.

Vaade Großlobmingile edelast

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lobmingi territooriumi on esmamainitud 927. aastal Salzburgi peapiiskopi dokumendis. 12. sajandi keskpaigast nimetasid klanni liikmed end alati ühe neile kuuluva kaitsehoone, kuid enamasti oma hõimukoha järgi. Esimene rüütel, kes nimetas end olevat "Lobmingist", kutsuti 1149. aasta mais Friesachi. Lobmingi rüütlid asusid Altlobmingi linnuses (tänapäeval Sulzbachgraben). 15. sajandi esimeses pooles domineerinud Lobmingi rüütlite ümber tekkis arvukalt legende ja jutte.

Pärast Lobmingi rüütlite hääbumist andis kuningas Friedrich II Großlobmingi üle valitsemise Wolfgang Zachile. Hiljem kuulus Großlobmingi linnus mõnda aega Praunfalki rüütlitele. Teine kaitseehitis jäi Welzernitele ja müüdi 1499. aastal Saurau nõbudele Hansule ja Erasmusele. 14. septembril 1730 müüdi Großlobmingi piirkond Siegmundi krahv Welfersheimile. Järgmine edasimüük toimus 23. aprillil 1755 Spital am Pyhrnile, kes müüs valitsemise kohe krahv Franz Josef Wurmbrandile.

1827. aastal ostis Josef Sessler Wurmbrandi pankrotist Großlobmingi mõisa. 1. septembril 1866 asendas aadli ja rüütelkonna Viktor Sessler. Abielludes Helen Freiin von Herzingeriga läks parunkond tema kätte ja Viktor kirjutas sellest ajast peale Sessler-Herzinger. Viktor Felixi ja Margarete Sessler-Herzingeri lastetu abielu läbi tema vennapojad filosoofiadoktor Adalbert Maria Franz Curt August, Wimpffeni patroon ja ülemleitnant, ning Hans Maria Carl Alfons Gustav, Wimpffen Guti ja Großlobmingi lossi patroon.

Wimpffeni perekonnale kuuluv loss müüdi 1979. aastal Steiermargi provintsivalitsusele, et asutada põllumajanduskolledž. Paralleelselt Sessler-Herzingeri perekonna sündmustega kohandati seni talupoegade käes olnud Murhofi mõis 1898. aastal eluhooneks. Kuulsaks sai Gestüt Murhof parun Gustav Hansteini juhtimisel. Rahvuslikud ja rahvusvahelised auhinnad annavad tunnistust üliedukast inglise täisverelisusest. Seoses Gustav Hansteini surmaga lõpetati tõuaretus Murhofis.

2014. aastal pidas Red Bulli omanik Mateschitz omavalitsusega läbirääkimisi, kuna soovis lossi osta ja muuta selle luksuslikuks poloväljakuks koos hotelliga.

Vaata ka: Kleinlobming

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Lobmingtal on elurajoon. See tähendab, et enamik elanikke sõidab ümberkaudsetesse linnadesse, nagu Knittelfeld, Zeltweg või Judenburg.

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Liiklus toimub provintsimaanteedel Lobmingerstraße L 504 ja Möbersdorferstraße L 543.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]