Arv

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel tegeleb arvu mõistega matemaatikas. Lingvistilise arvumõiste kohta vaata artiklit Arv (keeleteadus).

Arv on üks matemaatika algmõisteid, mis hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet, kui ka selle mitmesuguseid üldistusi, nagu täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv. [1]

Liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naturaalarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Naturaalarv

Kõige tuntumad arvud on naturaalarvud 0, 1, 2, ..., mida kasutatakse loendamiseks ja mis moodustavad hulga \mathbb{N} (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja).

Täisarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Täisarv

Kui naturaalarvudele lisada negatiivsed arvud, saadakse täisarvud, mis moodustavad hulga \mathbb{Z}.

Ratsionaalarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ratsionaalarv

Täisarvude jagatisi nimetatakse ratsionaalarvudeks, mis moodustavad hulga \mathbb{Q}.

Reaalarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Reaalarv

Kui lisada mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud, saadakse reaalarvud, mis moodustavad hulga \mathbb{R}. Reaalarvud jagunevad ratsionaal ja irratsionaalarvudeks.

Kompleksarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kompleksarv

Kui lisada reaalarvudele kõikide reaalarvuliste koefitsientidega algebraliste võrrandite lahendid, saame kompleksarvud, mis moodustavad hulga \mathbb{C}.

Üldistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldistades võib arve käsitelda kui abstraktseid objekte, mida seostatakse mingi konkreetse kvantiteediga.

Hüperkompleksarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üheks arvu mõiste üldistuseks on hüperkompleksarv, mis kuulub mõnda ühikelemendiga lõplikumõõtmelisse algebrasse üle [[reaa larvude korpus]]e \mathbb{R}.

Kardinaalarvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kardinaalarv mõõdab hulkade võimsust.

Aritmeetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aritmeetilisi tehteid arvudega, nagu näiteks liitmist ja korrutamist, üldistab abstraktne algebra, mis tegeleb algebraliste struktuuridega, näiteks rühmade, ringide ja korpustega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvu mõiste on arenenud koos matemaatikaga. Naturaalarvu mõiste tekkis vajadusest esemeid loendada. Kõik rahvad, kes on tundnud kirja, on vallanud naturaalarvu mõistet ning kasutanud mingit arvutamissüsteemi.[viide?] Ratsionaalarvude kasutamise kohta on andmeid perioodist enam kui 3000 aastat tagasi.[viide?]

Negatiivsete arvude kasutamise kohta on teateid II sajandist ekr.[viide?] Hiina matemaatikute töödest. Euroopasse jõudsid negatiivsed arvud nähtavasti araablaste vahendusel Indiast. Neid hakati Euroopa matemaatikute hulgas laialdaselt kasutama alles pärast prantsuse matemaatiku R. Descartesi (1596–1650) tööde ilmumist. Üksikuid irrratsionaalarve tunti ja kasutati juba antiikajal. Seda mitmetest geomeetrilistest ülesannetest lähtudes. Reaalarvude matemaatiliselt korrektse käsitluse andsid 19. sajandi teisel poolel R. Dedekind (1831–1916), G. Cantor (1845–1918) ja K. Weierstrass (1815–1897).

Esimesed teated imaginaararvu kasutamisest ulatuvad 16. sajandisse.[viide?] On teada, et 1545. aastal avaldas Itaalia matemaatik G. Cardano (1501–1576) töö, milles vaadeldi võrrandit x3-12x+16=0. Lahendamisel kasutas ta avaldist \sqrt{-243} ning leidis selle abil lahendid x_1=x_2=2, x_3=-4. Laialdaselt kasutas kompleksarve Peterburi Teaduste akadeemia akadeemik L. Euler (1707–1783), kes muuhulgas võttis kasutusele sümboli i imagnaarühiku tähisena. Alles 18. sajandi lõpus anti kompleksarvude geomeetriline tõlgendus.[viide?]

Arve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.