Lihtheli
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest.
Võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse tsükliks (ing.cycle).
Tsükli ajalist kestust nimetatakse perioodiks (ing. period).
Tsükli pikkust väljendatakse ka lainepikkusega (ing. wavelenght), mis on kahe järjestikuse tsükli analoogiliste punktide vaheline kaugus.
Võngete faasi (ing. phase) kirjeldatakse nurgakraadidega, üks terviklik tsükkel on 360°. Võnkekõvera nullpunkt enne positiivset osa on 0°.
Harmoonilise võnkumise võrrand
- x = a sin ( ω t )
Võnkumise parameetrid:
- võnkeperiood - aeg, mille vältel võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke (tsükli). Sest võnkumist iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel liikumine uuesti kordub. Mõõtühik on sekund (s).
- T = 2π/ω
- võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete (tsüklite) arv. Mõõtühik herts (Hz) 1 Hz = 1 võnge sekundis, 65,4 Hz = 65,4 võnget sekundis ehk 1 Hz = 1 tsükkel / 1 sekund
- f = 1 / T = ω / 2π või nurksagedus ω = 2π / T
- hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel
- võnkeamplituud on võnkekõvera harja kaugus keskjoonest ja iseloomustab helivaljust. Mida suurem amplituud, seda valjem heli.
- algfaas Faas on võnkeperioodi iseloomustav suurus.
Keha (elastse keha) võnkumine täies ulatuses annab põhilise võnkesageduse ehk põhivõnkesageduse. See on heli koostise põhiheli (mis määrab heli kõrguse).
