Osahelid

Allikas: Vikipeedia
"Harmoonik" suunab siia. Pilli kohta vaata artiklit lõõtspill.

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu naturaalarvud.

Osahelid tekivad harmoonilise võnkumise korral, kui keha võngub üheaegselt nii terviku kui ka osadena.

Osahelid moodustavad naturaalhelirea.

Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:

1f 440 Hz põhitoon esimene osaheli
2f 880 Hz esimene ülemheli teine osaheli
3f 1320 Hz teine ülemheli kolmas osaheli
4f 1760 Hz kolmas ülemheli neljas osaheli

Ülemhelide võnkesagedused on põhitooni võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suuremad.

1. osaheli 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16.
A1 55 110 165 220 275 330 385 440 495 550 605 660 715 770 825 880
A 110 220 330 440 550 660 770 880 990 1100 1210 1320 1430 1540 1650 1760

Osahelid keelpillidel[muuda | muuda lähteteksti]

osaheli mängimine keelpilli keelel (suurendamiseks klõpsa)

Keelpilli keele võnkumine tervikuna annab põhisageduse (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa annab kaks korda suurema võnkesageduse (220 Hz) ja tekitab oktavi võrra kõrgema heli. Keele võnkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema võnkesageduse (330 Hz) ja annab oktavi + kvindi võrra kõrgema heli, Keele võnkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktavi võrra kõrgema heli jne.

Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.

Osaheli Puutepunkt Osaheli cent Redutseeritud
cent
2 oktav P8 1200.0 0.0
3 täpselt puhas kvint P8 + P5 1902.0 702.0
4 täpselt puhas kvart 2P8 2400.0 0.0
5 täpselt suur terts 2P8 + just M3 2786.3 386.3
6 täpselt väike terts 2P8 + P5 3102.0 702.0
7 septimaalne minor third 2P8 + septimal m7 3368.8 968.8
8 septimaalne suur sekund 3P8 3600.0 0.0
9 Pythagorese suur sekund 3P8 + pyth M2 3803.9 203.9
10 täpselt väike tervetoon 3P8 + just M3 3986.3 386.3
11 suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund 3P8 + täpne S3 + GUN2 4151.3 551.3
12 vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund 3P8 + P5 4302.0 702.0
13 tredetsimaalne 2/3-toon 3P8 + P5 + T23T 4440.5 840.5
14 2/3-toon 3P8 + P5 + septimaalne v3 4568.8 968.8
15 septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon 3P8 + P5 + täpne S3 4688.3 1088.3
16 täpne (või väike) diatooniline pooltoon 4P8 4800.0 0.0

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. "osahelid": 20,21,23,27,69,172–173,175–176,177,178,288