Leo Nigul

Allikas: Vikipeedia

Leo Nigul (27. veebruar 1928 Väinjärve vald Järvamaal28. august 2008[1]) oli eesti loomakasvatusteadlane.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Leo Nigul oli talupidaja poeg.[2]

1947. aastal lõpetas Nigul Rapla Keskkooli, 1953 zootehnikuna Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja 1958 ELVI aspirantuuri. 1959. aastal kaitses ta EPA-s põllumajanduskandidaadi kraadi väitekirjaga "Erinevate söötmisviiside mõju põrsaste kasvule ja arengule". 1975. aastal kaitses Nigul Eesti Teaduste Akadeemias doktoriväitekirja peekonsigade nuumatulemuste teemal, kuid Kõrgem Atestatsioonikomisjon Moskvas jättis kraadi kinnitamata, nii et põllumajandusdoktoriks sai ta alles 1994. aastal EPMÜ-s väitekirjaga "Uurimusi kasvavate sigade söödaratsioonide paremustamisest proteiinsöötade, tööstusjäätmete ja ergotroopsete ainete abil".[2]

Nigul oli 1953–1955 Viisu sovhoosi vanemzootehnik, 1958–1960 ELVI tõuaretuse osakonna nooremteadur, 1961–1969 seakasvatusosakonna (Kehtnas) vanemteadur, 1969–1988 sektorijuhataja, 1988–1994 juhtivteadur, 1994–2000 EPMÜ loomakasvatusinstituudi väikelooma- ja linnukasvatuse osakonna vanemteadur, seejärel EPMÜ agronoomiainstituudi teadur (ETF-i uurimistoetusega). 1960–1961 oli ta ka Tartu Eksperimentaalsovhoosi asedirektor.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Leo Niguli peamised uurimisvaldkonnad on sigade söötmine, valgu- ja energiaväärindus, pidamisviisid ja aretus. Ta oli ELVI zootehnika teaduslik-metoodilise komisjoni jmt komisjoni ning nõukogu liige, samuti loomakasvatustehnikumide riigieksamikomisjoni esimees. Ta on avaldanud üle 300 teadustrükise. [2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ratsionaalne põrsakasvatus. Tallinn, 1963
  • Veise- ja seakasvatus (kaasautor). Tallinn, 1981
  • Põllumajandusloomade söötmise ABC (kaasautor). Tallinn, 1982
  • Loomakasvatus kodumajapidamises (kaasautor). Tallinn, 1984
  • Seakasvataja teatmik (kaasautor). Tallinn, 1984
  • Sigade söötmine (kaasautor Ü. Oll). Tallinn, 1991
  • Toiduainete mõju võõrdepõrsaste jõudlusele. // APS Toim 2 (1996)
  • Triticale ja odra toiteväärtus seasöödana. // Agraart (2002) 6

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • EE 14, 323
  • Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992, 41, 114, 126
  • EPMÜ BL, 72–73
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.