Lapimaa (põld)
Lapimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaalapp, ühiskasutatav maa.[1]
Põhiliselt saartel, aga ka Lõuna-Eestis olid lapimaad külaväljal korratult segamini paiknevad, talude kasutuses olevad piklikud neljakandilised põllulapid. Talude osasid eraldasid kitsad kündmata põllupeenrad.[2]
Lapimaasüsteem oli saraskondlik maakasutussüsteem, kus igale talule kuulus kuni mitukümmend lapimaad, mis paiknesid läbisegi naabertalude lapimaadega.[3]
Selline vana põllujaotus kaotati kruntimisega 19. sajandi II poolel. Lapimaid oli 20. sajandi alguses säilinud veel Saaremaal ning vähesel määral ka Mandri-Eestis endistes kroonumõisates.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.07.2020
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 228
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.07.2020