Lääne-Kanada inuktituti keel

Allikas: Vikipeedia
Lääne-Kanada inuktituti keel (Inuvialuktun)
Kokku kõnelejaid 400 – 800
Keelesugulus eskimo-aleuudi keeled
 inuiti keeled
  Inuktituti keel
   Lääne-Kanada inuktituti keel
Keelekoodid
ISO 639-1 iu
ISO 639-2 iku
ISO 639-3 ikt
Keele leviala
Lääne-Kanada inuktituti murded (Siglitun, Inuinnaqtun, Natsilingmiutut)
inglise : Welcome to Tuktoyaktuk
inuvialuktun: Aqana Tuktuuyaqtuumukkabsi

Lääne-Kanada inuktituti keel (enda nimi Inuvialuktun) on Kanadas räägitav inuiti keel või inuktituti keele murre.

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Kanada inuktituti keel jaguneb kolmeks murdeks:

  • Siglitun (ingl. Siglitun, Siglit, Inuvialuktun proper). Hõimud: Qikiqtaruqmiut, Kupugmiut, Kittegaryumiut, Nuvuraqmiut, Avvagmiut, Nuunatahmiut
  • Inuinnaqtun[1] (inuit ᐃᓄᐃᓐᓇᖅᑐᓐ; ingl. Inuinnaqtun, Inuinnaq, Copper Inuktitut)
    • Kangiryuarmiutun (ingl. Kangiryuarmiutun subdialect). Hõimud: Kanghiryuatjagmiut, Kanghirjuarmiut, (?) Haneragmiut, (?) Puivlirmiut, (?) Nagyuktomiut
    • Iqaluktuuttiaq (ingl. Cambridge subdialect). Hõimud: Ekaluktomiut, Kiglinirmiut
    • Qurluqtuq (ingl. Coppermine subdialect, Kugluktuk dialect). Hõimud: Akkuliakattangmiut, Noahognirmiut, Kogluktomiut, Wallirmiut, Asiagmiut, Pingangnaktomiut
    • Umingmaktuuq (ingl. Bathurst subdialect). Hõimud: Nennitagmiut, Kilusiktomiut
  • Natsilingmiutut[2] (inuit Inuktitun; ingl. Natsilingmiutut, Natsilik dialect)
    • Nattilik (inuit Nattilingmiutut; ingl. Natsilik subdialect, Natsilik proper). Hõimud: Arvertormiut, Netsilingmiut, Kuungmiut
    • Arviligjuaq (ingl. Arviligjuaq subdialect). Hõimud: Arviligjuarmiut, Sinimiut
    • Utkuhiksalik[3] (inuit Utkuhiksalingmiutitut; ingl. Utkuhiksalik subdialect, Utkuhikhalik, Gjoa Haven dialect). Hõimud: (?) Ahagmiut, (?) Hanningařuqmiut, (?) Ilivilermiut, Ugyulingmiut, Qeqertarmiut, Utkuhiksalingmiut (ingl. Utkuhiksalik proper)

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A Ch F G H Dj I K L Ł M N Ng P Q R T U V Y
a ch f g h dj i k l ł m n ng p q r t u v y
lühike pikaajaline ladina lühike pikaajaline ladina lühike pikaajaline ladina viimane ladina
i (ii) u (uu) a (aa) h
pi pu pa p
ti tu ta t
ki ku ka k
gi gu ga g
mi mu ma m
ni nu na n
si su sa s
li lu la l
ji ju ja j
vi vu va v
ri ru ra r
qi qu qa q
ngi ngu nga ng
nngi nngu nnga nng
łi łu ła ł


Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siglitun murre:

ainsus kaksus mitmus tähendus
Inuvialuk Inuvialuuk Inuvialuit Lääne-Kanada inuitid
kigiaq kigiak kigiat Kanada kobras
kanguq kanguk kangut lumehani
tatidjgaq tatidjgaaq tatidjgat Kanada kurg
ivugaqpak ivugaqpaak ivugaqpait sinikael-part
ukaliq ukallik ukallit ameerika jänes
ugyuk ugyuuk ugyuit hüljes (Erignathus barbatus)
tuulik tuuliik tuuliit kaur
iggarlik iggarliik iggarliit rebane (sinine)
nanuq nannuk nannut jääkaru
apqun apqutik apqutit maantee

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Northwest Territories Official Languages Act, 1988 (as amended 1988, 1991-1992, 2003)
  2. Why does Nattiliŋmiut have special letters?
  3. Utkuhiksalingmiut Inuktitut Dictionary Project ᑐᑭᕐᑲᖅᑐᑦ ᐅᑦᑯᓯᒃᓴᓕᖕᒥᐅᑦ ᐅᕐᑲᐅᓯᖕᒋᑦ