Kurvilise tee legendid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2023) |
| Žanr | dokumentaalfilm |
|---|---|
| Režissöör | Tarvo Mölder |
| Stsenarist | Kaidi Klein |
| Operaator |
Margus Malm Tauno Sirel Mattias Veermets Oliver Matkur Gunnar Laal |
| Helilooja | Kaarel Tamra |
| Peaosades |
Vello Õunpuu Vallo Soots Joel Tammeka Hardi Mets Ilmar Raissar Aarne Timusk Udo Mets Toomas Diener |
| Monteerija |
Hermes Brambat Kaarel Kokemägi |
| Kunstnik | Jaana Nõu |
| Produtsent | Eero Nõgene |
| Tootja | Sterotek Film |
| Aasta | 2023 |
| Kestus | 132 minutit |
| Riik | Eesti |
| Keel | eesti keel |
| IMDb profiil | |
"Kurvilise tee legendid" on 2023. aastal valminud eesti dokumentaalfilm. Film kujutab 1980. aastate olusid ja räägib sellest, kuidas Eesti rallisõitjad võistlesid Nõukogude Liidus raudse eesriide taga.[1]
Selles filmis tegid kaasa ka Ott Tänak ja Markko Märtin.[2]
Lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Filmi “Ott Tänak – The Movie” tegijate uus film “Kurvilise tee legendid” on lugu Eesti tipp-rallisõitjatest sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis.
Nõukogude Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik oli defitsiit, sõltus välismaale pääsemisest ka meeste majanduslik heaolu.
Filmis saab osa ka nelja peategelase, Ilmar Raissare, Vello Õunpuu, Hardi Metsa ja Vallo Sootsi, kunagiste autode taassünnist. Tänaseks kultusobjektiks saanud Lada VFTS-e toodeti Leedus teeneka võidusõitja Stasys Brundza juhtimisel. Kuigi need olid 1/6 planeedi kiireimad ralliautod, oli ikkagi tegemist “vene tehnikaga”. Legendaarse spordireporteri Are Elleri sõnul isegi tollased välismaised tipp-rallisõitjad imestasid, milliseid imetegusid meie mehed nende kastidega maailmas korda saatsid.[3]
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Film keskendub Eesti autorallile kuldsel ajastul – 1980. aastatele, kus autosport oli suure au sees. Rallisõitjad olid ühiskonnas justkui kosmonaudid, keda kõik teadsid ning kelle tegemiste vastu rohkelt huvi tunti ja kelle tegemisi jälgis isegi kurikuulus KGB. Sõitjaid oli Eestis palju ning kõikidel oli üks ja sama kindel soov – jõuda oma ala tippude hulka. Toona tähendas see kuulumist koondisse, kus kõikidel sõitjatel oli kasutada tollase aja tipptehnika – Lada VFTS. Koondisesse kuulumine ning selle kaudu ka välisvõistlustel osalemine oli see, milleni üldse Eesti rallisportlased sel ajal jõuda said. Välismaailma tiimidesse kuulumisest, nõnda nagu tänapäeval võimalik, võisid 1980. aastate võidusõitjad ainult unistada. Siiski jagus rohkelt neid eestlasi, kes suutsid end tõestada nii palju, et kuulusid vähemalt NSV Liidu koondisse ning sellega teenisid auga välja võimaluse kasvõi natuke raudse eesriide taha piiluda. Kohati oli aga isegi pahandusi ja pahameelt sellest, et eestlased olid autospordis nii andekad ja moodustasid poole NSV Liidu koondisest.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kurvilise tee legendid". Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "Filmis «Kurvilise tee legendid» teevad kaasa ka Märtin ja Tänak". 25. aprill 2023. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "Kurvilise tee legendid". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2023. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ ""Kurvilise tee legendid" – emotsionaalne ajarännak rallimaailma". 25. aprill 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2023. Vaadatud 28. augustil 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kurvilise tee legendid andmebaasis IMDb