Kreeka esiaeg
See artikkel räägib Kreeka ajaloost alates vanimatest inimasustuse jälgedest kuni laiema kirjaliku pärandi alguseni.
Paleoliitikum[muuda | muuda lähteteksti]
Oma asendi tõttu võis Kreekal olla tähtis roll inimese asumises Euroopasse, ent potentsiaalsed arheoloogilised leiukohad hävisid kliimamuutuste, tektoonika, maavärinate , pinnamoe ja üleujutuste tõttu.[1]
Vanem ja keskmine paleoliitikum[muuda | muuda lähteteksti]
Kreeka vanimaks leiukohaks peetakse alates 2018. aastast Marathousa 1 Megalópoli lähedal Peloponnesosel; koht on ammu teada, aga alles nüüd on kindel, et see kuulub vanemasse paleoliitikumi[2]. Hominiinid, kes jätsid sinna jäljed, võib-olla ürgelevandi Palaeoloxodon antiquus tükeldamisest söömiseks, peatusid järvekaldal. Kütid kasutasid elevandi luid tööriistadena ning töötlesid neid vastavalt. Kivianalüüs näitas suuri sarnasusi näiteks Bilzingslebeni leiukoha ja Schöningeni leiukohtadega, samuti näiteks Itaalia leiukohtadega, mis on dateeritud umbes 400 000 aasta vanuseks.
Rodiá (Tessaalia) leiukoha killud ja terad koos väheste pihukirvestega on dateeritud 200 000 kuni 400 000 aasta vanuseks. Võib-olla kuulub Rodafnídia leiukoht Lesbosel Acheuli kultuuri[3]. Niteks Kokkinopilósi leiukohal Epeiroses on Moustier' kultuuri tunnused.
Seni on inimeste jäänuseid vähe välja kaevatud. Aastal 1960 leiti Petrálona koopast Chalkidike poolsaarelt umbes 30-aastase mehe kolju.[4] Surnule pandi ajutiseks nimeks Archanthropus europaeus petraloniensis.[5] Aastal 1981 dateeriti see 160 000 kuni 240 000 aasta vanuseks[6], kaks aastakümmet hiljem vähemalt 300 000 aasta vanuseks.[7] Mõlema dateeringu järgi võib teda pidada hiliseks heidelbergi inimeseks.
Traakia Kreeka-osast on leitud eelkõige raienuge (chopper), mis olid veeristööriistad. Traakia Türgi-osast, täpsemalt Küçükçekmece laguuni (Küçükçekmece järve) põhjakaldalt (Yarımburgazi koobastest) on leitud umbes 1600 artefakti, millest vanimad on dateeritud 400 000 aasta vanuseks.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ John Bintliff. The Complete Archaeology of Greece. From Hunter-Gatherers to the 20th Century A.D., John Wiley & Sons, 2012.
- ↑ Vangelis Tourloukis, Nicholas Thompson, Eleni Panagopoulou, Domenico Giusti, George E. Konidaris, Panagiotis Karkanas, Katerina Harvati. Lithic artifacts and bone tools from the Lower Palaeolithic site Marathousa1, Megalopolis, Greece: Preliminary results. Quaternary International, 497 (2018), lk 47–64 (academia edu).
- ↑ Nena Galanidou, Constantin Athanassas, James Cole, Giorgos Iliopoulos, Athanasios Katerinopoulos, Andreas Magganas, John McNabb. The Acheulian Site at Rodafnidia, Lisvori, on Lesbos, Greece: 2010–2012. – Katerina Harvati, Mirjana Roksandic (toim). Paleoanthropology of the Balkans and Anatolia, Springer, 2017, lk 119–138, siin lk 135.
- ↑ Petrálona kolju pilt , Arhiivis.
- ↑ P. Kokkoros, A. Kanellis. Découverte d'un crâne d'homme paléolithique dans la péninsule chalcidique'. – L'Anthropologie, 1960, lk 438–446.
- ↑ G. J. Hennig, W. Herr, E. Weber, N. I. Xirotiris. ESR-dating of the fossil hominid cranium from Petralona Cave, Greece. – Nature, 1981, 292, lk 533–536, Resümee.
- ↑ Michael Balter. In Search of the First European. – Science, 2001, 291.5509.1724. Veebiversioon.