Kompositsioonimeetod

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kompositsioonitehnika)

Kompositsioonimeetod ehk kompositsioonitehnika on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikalise materjali organiseerimiseks ja muusikaliste elementide seostamiseks. Helilooja ehk komponist loob heliteose ehk kompositsiooni ühe või mitme kompositsioonimeetodi abil.

Nii nagu muutub muusika, muutuvad ka kompositsioonimeetodid. Kui näiteks 19. sajandi helilooja tegeles selliste muusika mõistetega, nagu duur-moll-süsteem, tonaalsus, kontrapunkt või muusika taktilis-meetriline jaotus, siis näiteks 20. sajandi heliloojad on tegelnud näiteks elektooniliste tämbrite, mürade, muusika seriaalse organiseerimise, muusikaliste parameetrite või minevikumuusika dekonstrueerimisega.

Muusika kompositsioonimeetodi ülesandeks on üldiselt tagada muusika käsitöönduslik kvaliteet, detailide ja terviku sobivus, aga ka muusika "tõesus", läbipaistvus, defineeritavus ühiskonna jaoks. Kompositsioonimeetodi sellist rolli on ka kritiseeritud. Näiteks Arnold Schönberg on pidanud uudsest kompositsioonimeetodist tähtsamaks uudset kõla: "Ein neuer Klang ist ein unwillkürlich gefundenes Symbol, das den neuen Menschen ankündigt [---]" (Uudne kõla on tahtmatult avastatud sümbol, mis kuulutab ette uut inimest [---]) [1]

Muusika kompositsioonimeetodite ja kompositsioonitehniliste operatsioonide loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

- akumulatsioon - aleatoorika - algoritmiline komponeerimine - augmentatsioon - burdoon - destruktsioon - diffusioon - diminutsioon - diskantus - divisioon - dodekafoonia - ekstrapolatsioon - enesehävitus - faasinihe - figuratsioon - filtratsioon - grupikompositsioon - hokett - imitatsioon - interpolatsioon - inversioon - isorütmika - juhuslikustamine - katkestatud instrumentatsioon - kollaaž - kontrapunkt - kontsentratsioon - kõlavärvimeloodia - metamorfoos - mikropolüfoonia - miksimine - mimikri - modifikatsioon - momentvorm - multiplikatsioon - muusikaline täringumäng - organum - orelpunkt - ornament - ostinaato - peegeldus - permutatsioon - repetitsioon - retrograad - rotatsioon - saturatsioon - selektsioon - seriaalne meetod - transformatsioon - transpositsioon - tropeerimine - tsirkulatsioon - underscoring - variatsioon - vormelkompositsioon

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Schönberg, Arnold 1911: "Harmonielehre", Universal Edition, Wien, 1922. 479