Kodanikuaktiivsus

Allikas: Vikipeedia
Keskkonnasäästu nõudva liikumise Fridays For Future üritus Dresdenis 2019. aastal
Supilinna selts on kodanikuühendus, mis keskendub oma linnaosa heaolu tagamisele, linnavalitsusega suhtlemisele ja ürituste korraldamisele. Pildil seltsi liikmed Supilinna päevade avamisel 2018. aastal

Kodanikuaktiivsus ehk inimeste omaalgatuslik ja vabatahtlik osalemine ühiskonnaelus ning oma paikkonna elu küsimuste lahendamises. Kodanikuaktiivsus viitab kodanikule, kes täidab tasakaalustatult nii oma õigusi kui ka kohustusi.

Laiemalt võttes on kodanikuaktiivsus see, et inimene osaleb ühiskonna tegevustes nt käib valimas, osaleb üritustel, on vabatahtlik jne.[1] Läbi kodanikuaktiivsuse saab muuta ühiskonda kus sa elad paremaks ja turvalisemaks. Kodanikuaktiivsuse kaudud on võimalik kodanikel anda ühiskonnale midagi tagasi. Praegustes kodanikuriikides valitseb kodanikuvõim ehk demokraatia ja see vajab inimeste aktiivsust.[2]

Milline on aktiivne kodanik[muuda | muuda lähteteksti]

Inimene kes tahab olla aktiivne kodanik peaks järgima alltoodud punkte.

  • Käib hääletamas – näiteks osaleb kohalikel valimistel.
  • Huvitub ümbruskonnast – näiteks lükkab tänavalt lund, võtab sõna kogukonna arenguteemal.
  • Hoiab loodust – näiteks ei viska prügi maha.
  • Hea naaber – näiteks osaleb naabrivalves ja saab naabritega hästi läbi.
  • Vabatahtlik – näiteks aitab vabatahtlikuna korraldada üritusi.
  • Abivalmis – näiteks lubab vanematel inimestel bussis istuda ja pakub abivajajale abi.
  • Haritud – näiteks omab haridust.[3]

Kodanikuaktiivsus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on üks tähtsamaid kodanikuaktiivsuse väljendusi Arvamusfestival, kus inimestel on võimalik avalikult välja öelda, mis neile ei meeldi ja mida tuleks muuta.[4] Läbi kodanikuaktiivsuse on Eestist välja arenenud mitmeid organisatsioone, mis hõlmavad ühiskonna muutmist paremaks kõigijaoks. Üks tuntumaid Eesti ettevõtmisi on "Teeme ära", mis tegeleb inimeste kodukoha koristamis talgutega. Teeme ära on väikse aja jooksul arenenud väiksest Eestist ülemaailmseks.[5] Eestis on loodud kodanikualgatuse korral naabrivalve MTÜ mille eesmärk on tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Eestis on loodud ka veebisait vabatahtlikud.ee, kus inimesed saavad end vabatahtlikuks registreeruda ja sellega olla aktiivne kodanik.[6]

Kodanikuaktiivsuse tunnustamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigis tunnustatakse kodanikuaktiivsust 26. novembril kodanikupäevana. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke. Kodanikupäeva ürituste raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisse. Lisaks aumärgi väljaandmisele valitakse aasta kodanik. Eestis tähistatakse kodanikupäeva juba alates 1998. aastast. [7]

Millest algab kodanikuaktiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kodanikuaktiivsus algab kodanike koostööst, sihtmärkidest, vabatahtlikkusest, soovist midagi muuta, tegutsemisest ja tahtest.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kodanikuaktiivsus".
  2. "Riigiteataja".
  3. The Audiopedia. "Aktiivne kodanik".
  4. "Arvamusfestival".
  5. "Teeme ara".
  6. "vabatahtlikud". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2017.
  7. "kodanikupäev".