Klokeerimine
Klokeerimine on tekstiili viimistlemise protsess, mille puhul töödeldakse kangast kemikaalidega ja saavutatakse kanga reljeefne või kortsuline pind. Efekt tekib kanga kokkutõmbumisel kemikaalide mõjul. Pärast viimistlust kangas neutraliseeritakse pesemise teel, kusjuures pesujäägid vajavad enne vee ringlusse laskmist töötlemist.[1]
Meetodid[muuda | muuda lähteteksti]
Puuvillkanga osalisel ületrükkimisel naatriumhüdroksiidi lahusega tõmbub kangas kokku ja muutub tihkemaks kohtades, kuhu lahus satub, kuid trükkimata pind tõmbub kortsuliseks. Töötlemata pinnad tõmbuvad kortsu. Nii toodetakse triibulist puuvillast kortsuriiet. Värvitud kanga puhul võib töödeldud pinnal tekkida mõningane värvimuutus.
Sünteetiliste kangaste, nagu nailon- või polüesterkanga kortsutatud pind saavutatakse, kui pinda osaliselt lahustatakse, näiteks fenooliga trükkimisel tekib kangale osaliselt lahustunud või pundunud struktuurne pind, mis kuivades tõmbub kortsu.
Klokeeritud kangaid tavaliselt ei triigita.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Klokeerimine. Kangaste ettevalmistavad ja esteetilised viimistlused. - TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia õppematerjal". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2019. Vaadatud 5. novembril 2020.
- ↑ "Klokeerimine. Kangaste ettevalmistavad ja esteetilised viimistlused. - TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia õppematerjal". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2019. Vaadatud 5. novembril 2020.