Kinnitatud tõlge
Kinnitatud tõlge (cerified translation) jaguneb kaheks: vandetõlgi kinnitatud ja notariaalselt kinnitatud tõlge. Vandetõlgi kinnitatud tõlge on võrdne notariaalselt kinnitatud tõlkega. Kinnitatud tõlge on nõutav siis, kui tuleb esitada võõrkeelseid dokumente. Seda läheb vaja, et tõestada dokumentide ehtsust kohtule, valitsusasutustele või muudele institutsioonidele.[1]
Vandetõlgi kinnitatud tõlge[muuda | muuda lähteteksti]
Vandetõlk kinnitab dokumentide tõlkimisel tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust ning väljatrüki õigsust. Kui see on vajalik ning isik seda soovib, korraldab vandetõlk tõlgitava dokumendi või tõlke apostilliga kinnitamise notari poolt. Vandetõlk vastutab tõlke õigsuse eest ning lisab sellele oma allkirja ja pitseri. [2]
Vandetõlgil on õigus kinnitada tõlgitavate dokumentide ärakirjade õigsust ja arvutivõrgu kaudu kasutavatest andmekogudest tehtud väljatrükkide õigsust. Ametliku tõlke koostamise pädevus on ainult vandetõlkidel. Eesti ametiasutused peavad vastu võtma ka dokumendi tõlke kinnituse, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik. Kui on vaja esitada võõrkeelsed dokumendid koos tõlkega ning vastava tõlkesuuna vandetõlki Eestis pole, siis peab tõlke kinnitama välisriigi pädev ametiisik. Esmalt tuleb dokument tõlkida mõnda enam kasutatavasse keelde ning siis eesti keelde.[3]
Notariaalne kinnitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Notariaalne kinnitamine on notari ametitoiming, mis on sätestatud notariaadiseaduses.[4] Dokumendile, mis on koostatud notaribüroos või esitatud notarile, tehakse notariaalmärge, ärakirju nendest notaribüroos ei säilitata. Notar teeb asjaolu notariaalseks kinnitamiseks notariaalmärke, mis peab sisaldama notari tunnistust, notari allkirja ning värvipitsati jäljendit. Märkes näidatakse selle tegemise kuupäev ja koht.[5]
Notariaalselt kinnitatud dokument peab vastama poolte tõelisele ja tegelikule tahtele, kajastama tegelikku olukorda täielikult ja õigesti, esitama poolte avaldused juriidiliselt selgelt ja üheselt mõistetavalt, vältima eksitusi, kahtlusi ja mitte kahjustama kogenematuid osapooli. [6] Notar kinnitab allkirja ja allkirjanäidise õigsust, dokumendi esitamise aja kindlakstegemist, väljatrüki ja ärakirja õigsust, avalduse ja teate edastamist ja dokumendi tõlke õigsust. Notar ei kontrolli tõlke kvaliteeti ega vastuta selle eest. Notaril on õigus allkirja kinnitamisest keelduda, kui ta kahtleb tõlke õigsuses või tõlkijas. Notariaalse kinnituse saamine eeldab originaaldokumendi olemasolu.[5] Notariaalne kinnitamine on kallim kui vandetõlgi kinnitamine seepärast tasub kontrollida, kas notariaalne kinnitamine on ilmtingimata vajalik või piisab ka tõlkebüroo kinnitusega tõlkest. [7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kinnitatud tõlge (s.a.). https://www.estnorlink.ee/kinnitamine/
- ↑ Vandetõlgi seadus (RT I, 22.12.2020) https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013001?leiaKehtiv
- ↑ Vandetõlgi pädevus. (s.a.). https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/notarid-ja-vandetolgid/vandetolgi-padevus
- ↑ Mis on notari ametitoimingud? (s.a.). https://www.notar.ee/et/teabekeskus/ametitoimingud
- ↑ 5,0 5,1 Notariaadiseadus (RT I, 22.12.2020, 3) "Notariaadiseadus Riigi Teatajas.".
- ↑ „Notari ametitegevuse jagunemine ja vastutuse olemus“. Karoliine-Amelia Priinits (2018). "Notari ametitegevuse jagunemine ja vastutuse olemus. Tallinn: Magistritöö.".
- ↑ Notariaalne tõlge, apostillimine. (s.a.). https://www.keelekoda.ee/est-notariaalne-tolge-apostillimine/