Vandetõlk

Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.

Erinevalt notarist kinnitab vandetõlk alati tõlke sisulist õigsust. Notar kinnitab seda vaid juhul, kui pakub dokumendi tõlke õigsuse kinnitamist ametiteenusena. Tavaliselt kinnitab notar üksnes tõlkija allkirja õigsust ehk fakti, et tõlkija on talle teadaolevalt pädev, mitte aga konkreetse tõlke sisu.

Vandetõlgiks saamine

Eestis tuleb vandetõlgiks saamiseks teha eksam justiitsministri kehtestatud korras. Eksamile lubatakse akadeemilise kõrgharidusega Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Vandetõlki atesteeritakse üks kord viie aasta jooksul, kontrollides tema ametioskusi. Eksami sooritanu annab justiitsministri ees ametivande, minister nimetab ta ametisse ja väljastab ametitunnistuse.

Vandetõlkide tööd reguleerivad eelkõige vandetõlgi seadus ja vandetõlgi määrustik.

Vandetõlgi seadus

Vandetõlgi seadus (lüh VTS) määrab kindlaks vandetõlgi kutsetegevuse alused. See koosneb kuuest peatükist, mille hulka kuuluvad üld- ja rakendussätted. Vandetõlgi seadus võeti vastu 11. detsembril 2013 ja see jõustus 1. jaanuaril 2014. Riigi Teatajas on ka seaduse vene- ja ingliskeelne tõlge. Vandetõlgi seadus on kooskõlas nii vandetõlgi määrustiku kui ka vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise korra ning tasumäärade määrusega. Seaduse jõustumine sätestas üksnes vandetõlgi tõlkima eesti keelest võõrkeelde dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud. Vandetõlgi määrustikuga on vastutaval ministril (justiitsministril) õigus kehtestada vandetõlkidele täpsemad nõuded ja täpsema korra.

Tegevusalad

Vandetõlgi kutsetegevus on peamiselt ametlike dokumentide tõlkimine. Selline tõlk peab oskama tõlkida eesti keelest võõrkeelde või vastupidi ning ta on pädev ainult sellel tõlkesuunal, mille kohta on talle antud vandetõlgi kutsetunnistus. Tema tegevuskohaks peab olema Eesti.

Dokumentide tõlkimisel tuleb vandetõlgil vajaduse korral ka kinnitada dokumendi ärakirja õigsust. Lisaks on vandetõlgid kohustatud tõlkima Riigi Teatajas avaldatud seadusi ning välislepinguid ning peavad nõustama oma kutsetegevuse raames isikuid dokumentide tõlkimises.

Vandetõlgile on lubatud kõik kutsetegevuse kõrvaltegevused, mis ei ohusta tema erapooletust ja usaldusväärsust.

Vandetõlkidel on ka kohustus hoida saladuses kõiki andmeid, mis neile tõlkimistööga teatavaks on saanud. Andmeid võib avaldada vaid seadusest tulenevalt õiguslikele inimestele.

Vandetõlgiteenuse keeled

Esimesed vandetõlgid nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003.

16. jaanuari 2012 seisuga oli Eestis 29 vandetõlki, kes kinnitasid tõlkeid kaheksas keeles: inglise, soome, rootsi, saksa, vene, prantsuse, hispaania ja itaalia keeles. Aastas kinnitavad Eesti vandetõlgid kokku umbes 10 000 tõlke õigsust, 1. jaanuarist 2011 osalevad nad ka Eesti seaduste tõlkimises inglise keelde.

16. mai 2020 seisuga on eespool nimetatutele lisandunud veel kaheksas keeles (portugali, taani, norra, hollandi, läti, leedu, ukraina ja poola keeles) tegutsevaid vandetõlke.

Tõlke vormistamine

Vandetõlgi tõlget on võimalik vormistada nii paberil kui ka digitaalselt. Paberi puhul lisab vandetõlk viimasele lehele sõnad “tõlke teinud” (tõlkega samas keeles) enda kutsenimetuse, nime, allkirja ja värvipitsati jäljendi. Vandetõlk lisab värvipitsati jäljendi nii, et see katab osaliselt tema allkirja, kuid kumbki element peab olema selge ja tuvastatav. Kui tõlgitav dokument ja tõlge moodustavad mitmeleheküljelise dokumendi, peab leheküljed kokku köitma ja köite kinnitama reljeefpitseriga. Vandetõlk peab nummerdama köite leheküljed ja dokumendi lehtede arvu kinnitama oma allkirjaga.

Kui vandetõlk vormistab tõlke digitaalselt, siis asendub tema allkiri ja värvipitsati jäljend tema digiallkirjaga. Mitmeleheküljelise dokumendi ja tõlke kokkuköitmist ja reljeefpitseriga kinnitamist asendab selle digiallkirjastamise konteinerisse paigutamine. Vandetõlk pealkirjastab digiallkirjastamise konteineri nii, et selles esineb vandetõlgi nimi, tõlkesuund ja kinnitus, et tegemist on vandetõlgi tõlkega.

Kutseorganisatsioon

Eestis tegutsevate vandetõlkide kutseorganisatsioon on 2012. aastal asutatud Vandetõlkide Koda. Vandetõlkide Koja eesmärk on ühendada vandetõlgid kutseorganisatsiooniks, kaitsta nende õigusi ja esindada nende kutse huve. 2014. aasta 1. jaanuaril jõustunud seaduse kohaselt osutavad vandetõlgid ametlike dokumentide tõlkimise teenust. 2015. aastast kehtestatud seaduse kohaselt on vaid vandetõlgid volitatud tegema ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde. Aastast 2020 kehtib sama seadus ametlikele tõlgetele võõrkeelest eesti keelde.

Vandetõlkide kojas ei vahendata tõlketellimusi. Vandetõlgid võivad avaliku seaduse korras tõlkida ka seadusi ja välislepinguid. Organisatsioonis on tänaseks vandetõlke üle 50. Vandetõlkide koja juhatuse liikmete esimees on 2023. aasta seisuga Dmitri Šmorgun.

Välislingid

• Vandetõlgid justiitsministeeriumi kodulehel
• Vandetõlgi seadus Riigi Teatajas
• Vandetõlgi määrustik Riigi Teatajas
• Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad Riigi Teatajas
• Vandetõlkide Koda
• Juhatuse liikmed Vandetõlkide Koja kodulehelt