Kasutaja arutelu:Stsarjov/Wolfe Creeki meteoriidikraater

Tere!

Aitäh huvitava artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja hästi liigendatud. Mõned märkused:

Viited on enamuses vormistatud korrektselt, aga peaks siiski üle vaatama. Viitamise juhend on siin: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine. Nt ei tohiks viide olla esitatud ainult lingina, vaid välja peaks olema toodud ka lehekülje või teksti nimi, autor jm olemasolev info. Tekstilõigud peaks aga olema varustatud viite numbriga. Praegu on see paljude lõikude puhul tehtud, paljude puhul aga mitte.

des-lauselühendiga lõppeva sõna ees peab olema koma, kuna see alustab uut kõrvallauset (nt "suhtelist noor kraater arvestades geoloogilist ajaskaalat" jm). Üldse võiks teksi komade osas üle lugeda. Koma peaks olema ka nt sõnade "mitte", "kuna" ja "kui" ees (kui see on ajatähenduses).

Lause lõppu käib punkt ka siis, kui lause lõpus on allikaviide.

880 meetrise - numbri ja sõna vahele käib sidekriips.

Kui liitsõnas on kolm samasugust häälikut järjest, võiks liitsõna sidekriipsuga eraldada.

Kui tundub, et ingliskeelne väljend on tuntum või täpsem kui eestikeelne, võiks ikkagi lauses eestikeelset kasutada ja panna ingliskeelne väljend sulgudesse, mitte vastupidi.

Meteoriidi kiiruse puhul võiks olla "arvatakse olevat olnud", mis viitaks, et see toimus minevikus (mitte "arvatakse olevat").

"Efekt" kirjutatakse ühe f-ga, sest f käitub eesti keeles nagu k p t - teises vältes sõnas ühekordselt.

"Kokkupõrge", mitte "impakt". Kui see on ka erialatermin, peaks eelistama eesti keele tavakeelseid sõnu, kuna Vikipeedia on populaarteaduslik.

Keemiliste elementide valemi kirjutamisega võiks natuke rohkem vaeva näha, et kordajad oleks subskriptis, kasutades erimärkide rubriiki. Ja, ma küll ise ei leidnud, aga kas ühendile lawrencite ei ole eestikeelset terminit? Laurentsiit?

Teksti võiks üle lugeda ka trükivigu tähele pannes (suured algustähed, topelttähed).

Oleks väga-väga hea, kui leiaks ka mõne asjakohase pildi, arvestades siiski autoriõiguste reegleid.

Kui need keelelised detailid ära parandatud saavad, on see väga hea artikkel. Oli huvitav lugemine!

Jõudu! Margotmöller (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 18:54 (EEST)

Tere!

Parandasin leitud vead. --Stsarjov (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 20:54 (EEST)

Parandused on head, kuid leidsin praegu lugedes veel vigu, nii vanu kui uusi.

Viited on nüüd paremad, kuid mis viide on nt SECONDARY MINERALS PRODUCED BY WEATHERING OF THE WOLF CREEK METEORITE White, Henderson, Mason? Ja internetiallikatele peaks lisama ka, millal neid on kasutatud. Vabandust, ma väljendusin enne veidi valesti: kui ühes peatükis on kogu info samast allikast, ei ole vaja iga lõigu lõppu viidet panna. Kunagi ei panda viidet lõigu algusesse, ka viite panemisel lause keskele tuleb järele mõelda, kas see peab just seal olema, mitte lause lõpus. Nt esimeses lauses.

"tüviraku mõõtmed on a=5,71 Å b=6.73 Å c=5,41 Å α=96°49,5’ β=107°21,5’ γ=104°34,9’". Siin peaks ikka kuidagi need mõõtmed üksteisest eraldama.

Komakohtade eraldamine käib eesti keeles komaga, mitte punktiga.

"samal ajal kui" viitab konkreetselt ajalisele üheaegsusele, vastandusse sobiks "samas kui" või hoopis "aga", "ja" vm.

"mis" ette käib koma.

lateriidi ja kvartsiidikihid – liitsõna osa ärajätmist tuleks tähistada sidekriipsuga sõna küljes.

Arvude vahel tähenduses "kuni" peab olema mõttekriips, mitte sidekriips. Mõttekriipsu leiab erimärkide alt.

Kas "impakt" on termin, mida ei saa asendada "kokkupõrkega"?

Piisab mõiste ühekordsest linkimisest.

Öeldis peaks olema lauses teisel kohal. Nt "Kokkupõrkel Maaga meteoriit purunes väikseteks tükkideks".

Palun lugeda tekst tähelepanelikult läbi. Mõned minu välja toodud vead võivad esineda mitu korda.

Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 20:11 (EEST)

Te pole mulle kirja saatnud, seega eeldan, et kavatsete veel parandusi teha. Teen veel paar märkust, mis eelmise korraga tegemata jäid.

Ühikud (v.a protsendi- ja kraadimärk) kirjutatakse arvust lahku.

"Kokkupõrkel Maaga meteoriit purunes väikseteks tükkideks" – öeldis ei ole mitte "kokkupõrkel", vaid "purunes", seega "Kokkupõrkel Maaga purunes meteoriit...", samuti teises lauses "kokkupõrkel Maaga tekkis...". "Kokkupõrkel Maaga" on fraas, mis moodustab ühe segmendi, teine segment on siis öeldis.

"oksüdeerunud meteoriiditükke" on kaks sõna.

"Wolfe Creeki kraatri puhul on tegu üksikkraatriga, mitte meteoriidiväljaga – see tähendab" – kirjavahemärgid peaks nii olema.

"Esimestena Kirjeldasid kraatrit Reeves ja Chalmers", miks suurtäht?

kivimiplokid, mitte kivimiblokid.

Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 19:53 (EEST)

Tere jälle! Lugesin kogu artikli uuesti üle ja teen veel mõned kommentaarid.

"kinnitavad kraatrist ja selle lähiümbrusest leitud meteoriitne materjal ." – aluseid on üks, seega peaks öeldis olema ainsuses. Tühik punkti ees on liigne.

Koma on sõnade "mitte", "kuna", "kus", "kuhu", "millele", "see tähendab" ees (mitte mõttekriipsude vahel!). Lisaks "mõistsid" ees kõrvallause tõttu ja "põhjustades" ning "kuuludes" ees, kuna seal on des-lauselühend.

Arvude komakohad eraldatakse koma, mitte punktiga. Arvude vahel oleva mõttekriipsu ümber ei ole tühikuid ja kriips ise on mõttekriips, mille leiab erimärkide alt.

tihedus 2,78 mida?

väga lähedased, mitte samalähedased.

"maailma kõige paremini säilinud", tegu on ülisõrdega.

"väikeseid, kuid varieeruvaid", vaadata kõik tähed üle.

"põhjusteks võivad olla" asemel oleks parem "põhjused võivad olla järgmised", kuna loetelus on pikemaid kui ühefraasilisi elemente, mis vajavad ette kokkuvõtvat sõna.

4km, tühik puudu.

Enamus tähendab arvulist ülekaalu. Õige oleks "enamik", kui räägitakse millestki loendatavast, või suurem osa", kui pole loendatav.

"Veel viitab sellele see" liiga palju asesõnu, ühe peaks nimisõnaga asendama.

parem kirjapilt oleks (ingl. shale ball).

"keskmise-oktaedriidina", kas siin peab kriips olema?

Jõudu viimaste paranduste tegemisel! Margotmöller (arutelu) 3. november 2013, kell 00:11 (EET)