Kasutaja arutelu:MärgRätik

Tere tulemast Vikipeediasse, MärgRätik! --Epp 8. detsember 2010, kell 22:15 (EET)

Algus on kena. Kui keegi teine samal ajal sama lehekülge teha aitab, siis see on ainult hea. Rõõmsat meelt ja tegemislusti soovides, --Kk 9. detsember 2010, kell 19:25 (EET)

Arutelulehekülgedele lisa oma allkiri ka (siit ülalt menüüst see pliiatsiotsaga) :-)) --Kk 9. detsember 2010, kell 19:27 (EET)

Sa küsisid alguses midagi taksonoomiamalli kohta. Kasuta parem malli Mall:Taksonitabel, taxobox on vana mall, kuigi veel paljudes artiklites kasutusel. See on näha nt siin. --Epp 9. detsember 2010, kell 19:37 (EET)

tänan, üritan järgmine kord sinu viiteid kasutada.--MärgRätik 9. detsember 2010, kell 20:28 (EET)

Lehekülgedele, mida ei eksisteeri, ümbersuunamisi ei tehta. Praktilise põhjusena võiks öelda, et sellised lehed tekitavad ekslikku muljet nagu artikkel oleks olemas. -- Ahsoous 5. aprill 2012, kell 01:08 (EEST)

Jõgede pikkused

Tere! Keskkonnaregistrer on juba mõnd aega puudulikult häälestatud ja sealt ei saa adekvaatseid andmeid jõgede pikkuse kohta. Nimelt jõe pikkuse sisse arvatakse seal automaatselt andmebaasis sama koodi all leiduvad kõrvalharud ja soodid. Kui mujalt uuemaid andmeid leida, siis peaks parandus ikkagi mõne kilomeetri sisse jääma. Näiteks kui Eesti topograafilisest andmekogust õigesti mõõta, siis Jägala jõe pikkus võiks 97 km asemel olla ümmarguselt 99 km (98,8 km), aga kindlasti mitte 113 km; Loobu jõe pikkus võib olla ümmarguselt 61 km, aga kindlasti mitte 67 km. Valglaandmed on KKRis eeldatavasti adekvaatsed. 90.190.114.172 28. aprill 2012, kell 09:31 (EEST)

Preagused andmed on 1986 aastast vikis ja preaguseks on tehtud täpsemaid mõõtmisi (rääkimata jõgede enda väikesest muutumisest), kust saaksin siis advekaatseid andmeid, keskkonnaregistrist? Teiseks pikkuse küsimus on mõneti terminoloogia küsimus (nagu teame terminoloogiat pole enam inimesed võimelised korrastama, ehk erinevates udaldusväärsetes allikates võib sama termin tähendada erinevat asja).--MärgRätik (arutelu) 28. aprill 2012, kell 11:26 (EEST)

Ma ei võtnud andmeid keskkonnaregistrist, võtsin andmed http://loodus.keskkonnainfo.ee-st , kus on täpselt samad andmed mis keskkonnaregistris (üks erinevus vist oli väga väikesel ojal). Palun selgitage rohkem koos allikaga oma seisukohta (kui te ei suuda allikat anda, siis peab panema keskkonnaregistri andmed). Kui riik otsustanud jõe pikusesse arvestada kõrvalharusid ja soote, siis meil ei ole õigust vaielda.--MärgRätik (arutelu) 28. aprill 2012, kell 11:36 (EEST)

Allikana oli ju juttu Eesti topograafilisest andmekogust. Ave Maria (arutelu) 28. aprill 2012, kell 11:48 (EEST)

Jääksin vanemate andmete juurde, seni kuni nad registri korda teevad. Mul pole kirjalikku allikat, aga minu teada pidi see ära parandatama. Jah, erisusi võib olla, aga kui andmed ilmselgelt õiged olla ei saa, kui küsimus pole enam täpsuses, siis ei tuleks neid minu meelest pimesi ikkagi järgida. Näiteks Emajõgi on registris 143 km pikkune, võiks ju arvata et ta pole paarikümne aastaga üle 40 km pikemaks veninud? :) 90.190.114.172 28. aprill 2012, kell 11:53 (EEST)

Topograafilise andmekogu juures on probleemiks bürokraatia, erinevalt kaariderverite kaartidest pole võimalik lihtalt ligi saada (või ma olen valesti aru saanud, ma ei tea kas võimalik isegi taotlusega saada kui põhjuseks on wikipedia), aga eks ma siis muudan ainult valgalad. Kuskil peaks siis mainima keskkonnaregistri jõepikkuse andmete olemust, kuna kui sa ikka paned allikaks keskkonnaregister ja seal on erinev pikkus, see tekitab segadust.--MärgRätik (arutelu) 28. aprill 2012, kell 12:02 (EEST)

Niisuguste paranduste puhul tuleks kindlasti märkida allikas. Segaduse vältimiseks tuleks mainida ka Keskkonnaregistris toodud arvu koos õige tõlgendusega. Andres (arutelu) 28. aprill 2012, kell 21:46 (EEST)

Asi tundub segane, esmaspäev/teispipeäv peaksin saama erialalise eksperdi hinnangu antud lahkhelile (ja arvatavasti konkreetsed allikad ja viited).--MärgRätik (arutelu) 28. aprill 2012, kell 21:52 (EEST)

Jah see oli Eesti riigi käkk, nad võtsid kaartidelt arvutiprogrammiga (või noh need inimesed kes palkasid) ning arvutiprogramm võttis kogu jõe pikkuse koos kõrvalharudega ja sootidega. Teiseks, seda on mainitud keskkonnaministeeriumile ja nad pole näidanud, et midagi teeksid, kuid ütlesid et teevad. Teadlased ei saa preagu viidata keskkonnaregistrille jõe pikkuse osas, nad peavad võtma teisejärgulise ja/või aegunud allika.--MärgRätik (arutelu) 3. mai 2012, kell 21:16 (EEST)