Kasutaja arutelu:Kalavusm/Metsamajandus

Artikkel metsamajandusest vastab soovitavale mahule. Artiklis on puudu ülevaade Eesti ning maailma metsade majandamisest. Kasutatud on nii eesti- kui võõrkeelseid allikaid ning viited on vormistatud nõuetekohaselt. Artikkel ei ole keeleliselt korrektne.

Artiklis esinevad järgmised vead:

• artikli esimeses osas siselingid puuduvad. Alapeatüki pealkirjas „Metsamajandus kui ettevõtlus“ on kasutatud siselinki ettevõtlusele, kuid see võiks pigem olla alapeatüki esimeses lauses;
• esimene lause on väga pikk. Selle võiks lihtsuse huvides jaotada erinevateks osalauseteks. Lause sisaldab kahte sidesõna ning. Korrektsem on ühe ningi kasutamine ning ülejäänud osalaused tuleks eraldada komadega;
• metsaseemne majandus – peab olema üks sõna;
• metsavarude ja-teenuste kasutuse – tühik on puudu;
• metsamajanduse juhtimine võib põhineda mille? säilitamisel ja majandusel;
• mille? meetodite hulka kuuluvad puidu raie, istutamine...;
• „Paljud vahendid, nagu näiteks GIS modelleerimine on välja töötatud, et parandada metsade varusid ja juhtimist.“ – See on arusaamatu lause. Milliste vahenditega on tegemist ning mida kujutab endast nimetatud GIS modelleerimine?;
• sihipärane tegutsemine – õigem oleks sihipärane tegevus;
• püütakse säilitada metsa ja tema kõige... – peab olema kirjutatud metsa ja selle;
• olulisem omadus- taastumisvõime – tühik on puudu;
• Euroopa metsade kaitse protsessi neljandal konverentsil - jääb arusaamatuks, mis protsessiga on tegemist;
• 2003. a Viinis – punkt on puudu;
• retsensendil tekib küsimus, et mida jätkusuutliku metsamajanduse hindamise kriteeriumite ja indikaatorite süsteem endast kujutab;
• pakub ka inimestele kõrvakasutust – trükiviga;
• „Mets pakub ka inimestele kõrvakasutust ehk mittepuidulist hüve. Nendeks on seened, marjad, jaht jmt.“ – korrektsem on koostada põimlause: „Mets pakub ka inimestele kõrvalkasutust ehk mittepuidulisi hüvesid, milleks on seened, marjad, jaht jmt“;
• „Metsamajanduse mittepuidulistele eesmärkidele on omane, et...“: - järgnevas loetelus peavad laused algama väikeste tähtedega;
• tulemiste mõõtmine – trükiviga;
• maksevalmidus mõõtmine – trükiviga;
• ühiskonna ja inimeste teadlikult või teadmatult asetatud normid – lauses võiks olla ühiskonna ja inimeste poolt teadlikult või teadmatult asetatud normid;
• võimalik saavutada ilma, et – komaviga;
• „Metsamajanduse kui ettevõtluse üks olulisemaid eesmärke on parandada arengumaade majanduslikku olukorda.“ – lauses sisuline vastuolu;
• „Üks oluline aspekt Aafrikas on see, et seal on 25% maailmas olevatest troopilistest vihmametsadest.“ – lause on veidralt koostatud;
• „Tootmis-ja majandusprotsess“ alapeatüki pealkirjas on puudu tühik;
• primaarne faas- puidu kasvatamine – tühik on puudu;
• sekundaarne faas- puiduvarumine – tühik ja punkt on puudu;
• oma olemusel on see loodusjõudede – trükivead;
• primaardaasi kulud peamisest pikaajalised kulud – lauses trükivead ning sõnakordus;
• teedeehtitus – trükiviga;
• „Tootmis-ja majandusprotsess“ alapeatükk on ebaloogiliselt üleehitatud ning alapeatüki mõtet tuleks täpsustada;
• metsade kasutamise viis põllumaa põletamine – lauses trükiviga ning sisuline viga;
• seejärel asutati? uue metsaosa kallale – veider sõnakasutus;
• ennem – vale sõnakasutus;
• raiude – trükiviga;
• „Kasutuspiiranguks kujunes inimeste suutlikkus metsa kasutada.“ – arusaamatu lause;
• alapeatükis „Metsamajanduse spetsiifilised jooned“ on alguses kirjutatud metsamajanduse ajaloost, mis võiks olla eraldi alapeatükina;
• „Inimese osa on siiski suhteliselt väike.“ – sõna siiski ei sobi lausesse;
• alapeatükis „Metsamajanduse spetsiifilised jooned“ toodud loetelus on numeratsioon vigane;
• „Puidu kasutamine on olulises osas looduslik protsess, kus tootmisteguriteks on maa, puud, soojus, vesi, CO². Inimese osa on siiski suhteliselt väike. Tootmistegurite (ressurss, töö, kapital) suhte põhjal võib eristada metsamajanduse vorme:“ – kogu see osa on arusaamatu, millistest tootmisteguritest lõpuks juttu on?;
• raie kuleb – trükiviga;
• „Mineviku metsamajandus oli peamiselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga.“ – parem kasutada sõna ajalooliselt;
• arvestperioodi – trükiviga;
• „Näiteks Aafrika riigid, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatud ulatuslikke metsakultuure.“ – pealauses puudub öeldis;
• keeruline kohanevus muutustega – kellel on keeruline kohanevus?;
• aastakümned – trükiviga;
• s.t – valesti lühendatud.

Retsensendi hinnangul on vaja artiklit nii sisuliselt kui keeleliselt korrigeerida. Beunique (arutelu) 6. mai 2012, kell 22:08 (EEST)