Kasutaja:Kalavusm/Metsamajandus

Metsamajandus ehk metsade majandamine (inglise keeles forest management) on metsanduse haru. Metsamajandus hõlmab metsa kasvatamist (metsa genofondi parandamine, metsaseemnemajandus ja metsataimekasvatus, metsa uuendamine, uuenduse hooldamine, raied metsa kasvatamisel ja uuendusraied, metsaparandus), metsa kaitsmist haiguste ja kahjustuste eest ning metsahoidu. Metsamajanduse alla kuulub ka metsa loodusväärtuste hoidmine, metsateede ehitamine ning puidu- ja teiste metsavarude arvelevõtmine, kasutusmahu arvutamine metsa kasutamiseks ning metsavarude ja -teenuste kasutus, et kokkuvõttes saada majanduslikku kasu.

Metsamajanduse tegevusharud on metsakasvatus, metsakaitse, metsakorraldus, metsakasutus, metsahoid ja puhkemetsandus. Metsamajanduse peamised iseloomulikud jooned on tootmistsükli pikaajalisus (paarkümmend kuni paarsada aastat) ja metsakasutuse mitmekesisus. Metsamajanduse juhtimine võib põhineda säilitamisel ja majandusel või nende kahe segust. Metsamajanduse meetodite hulka kuuluvad puidu raie, istutamine ning rajad läbi metsade, et ära hoida tulekahjusid.

Boreaalne mets Lahemaa rahvuspargis, üks, kaks ja kolm aastat pärast tulekahju

Metsamajanduse ajalugu

Mõiste metsamajandus võeti kasutusele 17. sajandil. Aja jooksul on mõiste definitsioon muutunud. 19. sajandi alguses defineeriti metsamajandust kui regulatsiooni, mille abil saadakse iga aasta sama palju ja sama kvaliteediga puitu. 19. sajandi keskel võeti kasutusele mõiste säästlik metsamajandus .

Jätkusuutlik metsamajandus

Metsamajandus on jätkusuutlik, kui metsaressursside ja metsamaa majandamine ning kasutamine toimub nii, et säilib metsade bioloogiline mitmekesisus, taastumisvõime, produktiivsus ja elujõulisus ning see ei põhjusta teiste ökosüsteemide kahjustamist. Jätkusuutlik metsade majandamine on sihipärane tegevus, mille käigus püütakse säilitada metsa ja selle kõige olulisem omadus- taastumisvõime. Euroopa metsade kaitse protsessi neljandal konverentsil 2003. a Viinis allkirjastasid riikide esindajad jätkusuutliku metsamajanduse hindamise kriteeriumite ja indikaatorite süsteemi. Jätkusuutliku metsamajanduse hindamise kriteeriumid olid näiteks metsaressursside säilitamine ja suurendamine ning nende roll globaalses süsinikuringes .

Metsamajandus kui ettevõtlus

Metsamajanduse kui ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on toota inimeste vajadusi rahuldavaid erinevaid puidusortimente ja turustada neid tulude saamiseks. Mets pakub ka inimestele kõrvalkasutust ehk mittepuidulisi hüve, milleks on seened, marjad, jaht jmt. Metsamajanduse mittepuidulistele eesmärkidele on omane, et:

• oluline osa neist on ettevõttekohased ega puuduta ettevõtlusala tervikuna (näiteks endised rohelise vööndi metsamajandid linnade ümbruses)
• tulemuste mõõtmine rahas on raske, osaliselt võimatu. Üks tuntud meetod selliste hüvede hindamiseks on tarbija maksevalmiduse (ingl. Willingness to pay) mõõtmine
• osa neist lisaeesmärkidest, näiteks sotsiaalsete aspektide arvestamine ja keskkonnakaitse, on ühiskonna ja inimeste poolt teadlikult või teadmatult asetatud normid
• suurt osa nimetatud eesmärkidest on võimalik saavutada ka ilma, et see avaldaks mõju puidutoodangule.

Metsamajanduse kui ettevõtluse üks olulisemaid eesmärke on parandada arengumaade majanduslikku olukorda. Näiteks tark metsakasutus Aafrikas võiks parandada inimeste elukvaliteeti, sest Aafrikas asub 25% maailmas olevatest troopilistest vihmametsadest .

Tootmis- ja majandusprotsess

Metsamajanduse tootmisprotsessi võib jagada kaheks:

1. Primaarne faas- puidu kasvatamine;
2. Sekundaarne faas- puiduvarumine.

Kui jaotus on toimunud sellisel viisil, võib tootmisprotsess lõppeda primaarse faasiga, näiteks kui ettevõte müüb kasvavat metsa. Metsatööstust võib vaadelda kui tertsiaarse faasina. Puu või puidu kasvatamist saab nimetada tootmisprotsessi bioloogiliseks osaks, sest oma olemuselt on see loodusjõudede ärakasutamine. Ettevõtlus on seotud seetõttu tihedalt bioloogiaga. Puiduvarumine on tehniline protsess, mis kasutab metsatehnoloogia kui teaduse saavutusi. Metsamajanduses on sekundaarfaasi kulud enamasti lühiajalised, primaarfaasi kulud peamisest pikaajalised (näiteks teedeehitus, masinate ost, metsakultiveerimine jne) .

Metsamajanduse vormid

Tootmistegurite (ressurss, töö, kapital) suhte põhjal võib eristada metsamajanduse vorme:

• Ekspluateeriv metsamajandus, mida iseloomustavad rikkalikud metsavarud (näiteks Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb peamiselt teedeehituses ja muu vajaliku infrastruktuuri loomises. Raie kulgeb ühelt alalt teisele, uue metsapõlvkonna rajamist pole peetud oluliseks.
• Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kui seda vajatakse. Seepärast tuleb hoolitseda metsade uuendamise ja kasvatamise eest. Arvestusperioodi raiemaht ei ületa puidu juurdekasvu antud perioodil.
• Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa. Metsamajanduse esimene ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus. Raiemaht peab olema alguses väiksem kui juurdekasv. Näiteks Aafrika riigid, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatud ulatuslikke metsakultuure .

Maailma metsade majandamine

Fail:Planted forests.jpg

Metsaistutamise trendid aastatel 1990-2010.

Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnagu (FRA 2010) andmetel 4,03 miljardit ha ehk umbes 31% maismaa kogupindalast ehk o,6 ha inimese kohta. Muude puittaimestikuga kaetud alade ehk nn muu metsamaa kogupindala on 1,145 miljardit ha (9% maismaa kogupindalast). 55% maailma metsadest paiknevad arengumaades, ülejäänud 45% arenenud maades. 47% maailma metsadest asub troopilises, 9% subtroopilises, 11% parasvöötmes ja 33% boreaalses kliimavöötmes.

Metsamajandamiskavadega või -soovitustega oli 2010. a seisuga kaetud vaid 52% kogu maailma metsadest (andmed on olemas 79% metsamaa kohta), kusjuures see arv on piirkonniti väga erinev - Euroopas 95%, Aasias 65%, Põhja-Ameerikas 68%, Lõuna-Ameerikas 16% ja Aafrikas 17% metsade kogupindalast .

Ameerikas, Aasias ja Euroopas raiutakse kõige rohkem metsi. Metsaraied toimuvad peamiselt ümarpuidu ja küttepuidu saamiseks. Kõige rohkem ümarpuitu ja küttepuitu raiutakse Kesk- ja Põhja-Euroopas. Aasias moodustab kõige suurem osakaal puidu raiumisel ümarpuit. Okeaanias raiutakse metsi peamiselt ümarpuidu saamiseks. FAO andmetel vähenes 1990-ndate aastate esimesel poolel tööstusliku ümarpuidu tootmine maailmas 1,7 miljardilt kuupmeetrilt 1991. aastal alla 1,5 miljardi kuupmeetri 1994. aastal. Seejärel saavutas tootmine uue, kuigi varasemast ebaühtlasema, kasvu ning aastaks 2002 jõuti 1,6 miljardi kuupmeetri lähedase tasemeni. Võib öelda, et viimase 30. aasta kokkuvõttes on toimunud puidusektoris tootmise ja ekspordi oluline kasv. Aastal 1970 toodeti maailmas umbes 1,28 miljardit kuupmeetrit tööstuslikku ümarpuitu, siis 2002. aastal oli see näitaja liginemas 1,6 miljardile kuupmeetrile.

Aastatel 1990-2010 on metsaistutamine mitmetes regioonides kasvanud. Kõige rohkem on kasvanud metsaistutamine Aasias. Aastal 1990 istutati umbes 75 miljonit ha metsa ning aastal 2010 istutati metsa juba umbes 125 miljonit ha. Metsaistutamine on kasvanud ka Aafrikas, Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Aasia ja Euroopa on regioonid, kus istutatakse kõige rohkem metsa. Euroopa metsaistutamine võrreldes Aasiaga pole nii palju kasvanud, kuid tõusutrend on märgatav. Aastal 1990 isutati Euroopas umbes 58 miljonit ha metsa ning aastal 2010 umbes 70 miljonit ha .

2008. aasta suurim metsasaaduste importija oli Euroopa. Euroopa importis 54% metsasaadusi. Põhja-Ameerika importis 18% metsasaadusi ning Hiina 9%. Hiina osakaal on viimaste aastate jooksul kõvasti kasvanud. 2008. aasta suurim metsasaaduste eksportija oli Euroopa. Euroopa eksportis 59% metsasaadusi. Põhja-Ameerika eksportis 20% metsasaadusi ning Hiina 8%. Ka metsasaaduste ekspordis näitab Hiina tõusutrende .

Metsamajandus Eestis

Metsamaad on Eestis 2,209 mln ha, mis moodustab 50,5% Eesti maismaa pindalast ilma Peipsi järveta. Metsaga metsamaa ehk puistute pindala on 2,082 mln ha (47,6% Eesti pindalast) ja metsata metsamaa pindala 0,127 mln ha (2,9% pindalast).

Fail:Metsa uuendamine.png

Metsa uuendamine 1991-2010.

Alates üheksakümnendate aastate keskpaigast tõusis Eestis pidevalt raiutava puidu maht. 1999-2000 aasta talvel raiuti Eestis kuni 12.7 miljonit tihumeetrit puitu aastas, mis oli metsaraie tippaeg. Alates 2001. aastast hakkasid raiemahud vaikselt vähenema, jõudes 2006. ja 2007. aastaks ca 5 miljoni tihumeetri ligidale. Viimastel aastatel on hakanud raiemahud taas kasvama. Põhjused, miks on Eestis metsaraie intensiivsus muutunud: maareform (inimesed said tagasi oma maad ja metsad), maksusüsteem (Eesti maksusüsteem soodustab siiani tagastatud kinnistute müümist koos metsaga), impordivõimaluste muutumine (käesoleva sajandi algusest kuni 2007. aastani kasvas jõudsalt ümarpuidu import. 2001. aastal kehtestas Venemaa kõrgendatud eksporditariifid, mistõttu impordi osakaal oluliselt vähenes ning puidutööstuse nõudlus kohaliku toorme järele suurenes).

Eesti teadlased on välja arvutanud, et vanade metsade elustiku säilimiseks peame me range kaitse alla võtma vähemalt 10% meie metsamaast. Umbes 50% Eesti metsamaast on FSC sertifikaat, mis kinnitab metsa hea peremehelikku majandamist. FSC on Eestis hetkel ainus head metsamajandamist tõendav sertifikaat, mida Eesti keskkonnaorganisatsioonid on tunnustanud .

Aastatel 1991-2010 on Eestis kasvanud metsa uuendamine. Aastast 1991 kuni 2003 näitas metsauuendamine tõusutrende. Alates 2003. aastast on metsauuendamine märgatavalt vähenenud. Metsauuendamine tippaeg oli 2003. aastal, kui metsa uuendati üle 11 000 ha aastas. Ka uuenduraie näitab Eestis tõusutrende .

Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab metsasektor 6,1%, sellest 2,9% on seotud puidu töötlemisega. Eestis raiutav puit hõlmab maailmas raiutavast 0,31% ja saetööstuse toodang 0,49%. Eesti puidukasutuse peamine indikaator on saetööstus, mis 2005. aastal tootis 1,9 miljonit tihumeetrit saematerjali, kasutades 4 miljonit tihumeetrit palki. Teine suurem kohapealne puidukasutusvaldkond on energeetika, mille tarbeks läheb 3,5 miljonit tihumeetrit; saetööstuse ning metsavarumise jäätmed ja trassidelt varutud võsa hõlmavad kolmandiku. Näideks Kundas asuvasse puitmassitehasesse Estonian Cell-i on tehtud väga suured invsteeringud. Aastal 2005 imporditi Eestisse ümarpuitu 1,9 miljonit tihumeetrit ja eksporditi 1,8 miljonit tihumeetrit. Kuna Eesti metsi pole saadud vajalikul määral kasutada, on tunduvalt suurenenud import, eelkõige saepalgi sissevedu. Aastaid on puidusektor olnud Eesti väliskaubandusbilansi suurimaid tasakaalustajaid. Senine positiivne väliskaubanduse areng on aga aeglustumas, sellest annab märku viimase nelja aasta esimese kvartali väliskaubanduse mahtude võrdlus. Eesti puidutööstuse arengu seisukohalt on märksa suurenenud risk sõltuda konkureeriva riigi toormest. Naaberriigi majanduspoliitika vähimgi muudatus mängib ülisuurt rolli ühe Eesti olulisima tööstusharu eksistentsi seisukohalt. Tõsisemad tõrked impordis kutsuvad esile suure osa saetööstuse seiskumise. Tööstusel, mis oleneb 50% ulatuses importtoormest, on raske kavandada investeeringuid saematerjali jätkutöötlusse. Normaalse riskiga impordi tase Eesti saetööstusesse võiks olla 25%. Importtoorme suur maht mõjutab negatiivselt puittoodete väliskaubandusbilanssi. SMI 2005. aasta andmetel raiuti 2004. aastal füüsiliste isikute maadel 2,6 miljonit tihumeetrit puitu, hinnanguliselt müüvad omanikud kasvava metsana 75% .

2010. aastal avaldatud Statistikaameti info kohaselt moodustas väliskaubandus puidu ja puittoodete ning paberi ja pabertoodete eksport kokku eelmisel aastal 1,077 miljardit eurot ning import 485 miljonit eurot, mis teeb väliskaubanduse bilansiks +592 miljonit eurot. See bilanss on positiivsusega ülekaalukalt esikohal ning näitab, et metsa- ja puidutööstussektor on väliskaubandusbilansi olulisim tasakaalustaja. Puidu ja puittoodete eksport moodustas kokku 799 miljonit eurot ning import 261 miljonit eurot, bilanss seega positiivne +538 miljonit eurot. Puidupõhise paber ja pabertoodete eksport 278 miljonit ja import 224 miljonit eurot, bilanss seega positiivne +54 miljonit eurot .