Kasutaja arutelu:JHüdsi/Õhuniiskus
Tere!
Aitäh huvitava artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja väga hästi liigendatud. Järgnevalt esitan mõned kommentaarid.
Viidete vormistus on enamuses korrektne, aga nt netis leiduva ajaleheartikli puhul oleks siiski vaja autori ja väljaande nime, avaldamisaega jm. Palun üle vaadata http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine.
Mõiste selgituse eraldamiseks mõistest tuleks kasutada mõttekriipsu, mitte mõlemal pool on tühikud, mitte sidekriipsu. Mõttekriips on pikem ning selle leiab Vikipeedia erimärkide alt.
Peatükkide 1.1, 1.2 ja 1.3 järel ei peaks olema lisaks suluga numbreid 1), 2) ja 3).
Sõna "kui" ette käib koma, kui seda kasutatakse aja- või tingimustähenduses (nt "kui..., siis..."). Seda viga esineb mitu korda.
Eitavas lauses oleks "väga palju" asemel parem "eriti palju" või "kuigi palju".
"Omakorda on avastatud seos ka absoluutse niiskuse, õhutemperatuuri ja gripi vahel." – sõna "omakorda" on siin pigem üleliigne.
"Liikudes troopikast eemale, see väheneb ning kõige madalamad väärtused saavutab eriniiskus polaarlaiustel." – lause teine pool vajab siin selget alust.
maks-lauselühendi ees peab olema koma. (nt kirjeldamaks)
"kõige valesti arusaadavam" asemel võiks olla nt "kõige valestimõistetum" või "kõige raskeminimõistetavam" vastavalt sellele, kas sellega eksitakse kõige rohkem või on see lihtsalt intuitiivselt kõige keerulisem.Igatahes peab "kõigele" järgnema kokkukirjutatud sõna.
"olemasolev" on üks sõna, samas "aru saada" kaks sõna.
Kui kõrvallause algab des-lauselühendiga, ei tohiks jägnev pealause alata sõnaga "siis", vaid öeldisega. ("lisades..., läheneb...")
"Evaporatsiooni" asemel palun kasutada "aurustumist".
"Aurama" asemel oleks korrektne "aurustuma". "vähene auramine on võimalik" asemel oleks parem nt "aurustumine on raskendatud".
Parem oleks "inimese juukse- või hobuse lakakarvu" – hobusel siiski ei ole juukseid. Samuti on parem rõhutada, et kasutatakse karvu, mitte tervet peatäit juukseid.
Kokkuvõttes on tegemist väga hea ja loetava artikliga. Jõudu paranduste tegemisel! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 00:03 (EEST)
Palju häid parandusi on tehtud. Aga üks asi jäi ikka silma – mõttekriips. Mõistete seletustes on see nüüd õige, aga enne unustasin märkida, et ka arvude vahel tähenduses "kuni" kasutatakse mõttekriipsu, mitte sidekriipsu.
Veel tasuks vaadata valemite esitust. Ühes kohas on valemi sümbolite selgitused esitatud nii: "kus a on Absoluutne niiskus, m_w-veeauru mass ja V_a-Õhu ruumala". See "a on..." on kõige parem variant. Teine variant oleks kasutada mõttekriipsu tühikute vahel. Praegune sidekriipsu kasutamine ei ole õige. Ja suurtähti ei ole neis mõistetes ilmselt ka vaja.
Margotmöller (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 09:53 (EEST)
Arvude vahel tähenduses "kuni" ei pea mõttekriips tühikute vahel olema. Parandamata on veel siin: "Küllastava veeauru rõhk- rõhk, mida...", ja siin "Tegelik veeauru rõhk ehk veeauru osarõhk– õhus oleva veeauru poolt tekitatav rõhk" on üks tühik mõttekriipsu eest puudu.
"Tähis e" ja "Tähis E," – siin peaks lauselõpupunktid olema. Üldse oleks parem need lausega välja kirjutada.
"kõige valesti arusaadavam" asemel võiks olla nt "kõige valestimõistetum" või "kõige raskeminimõistetavam" vastavalt sellele, kas sellega eksitakse kõige rohkem või on see lihtsalt intuitiivselt kõige keerulisem. Igatahes peab "kõige'le" järgnema kokkukirjutatud sõna.