Kasutaja arutelu:CTPiller/Spektrijoon
Artikkel on põhjalik. Olete teinud materjalide tõlkimisel suure töö. Tekst on erialakaugele inimesele ehk veidi raske, aga loetav.
Mõni kommentaar
- Kas oleks võimalik muuta illustratsioon eestikeelseks?
- Esimene ptk võiks olla lihtsalt „Liigid“, teine „Nimetused“.
- intensiivsuste alusel saab samuti määrata ka > intensiivsuse alusel saab määrata ka
- määrata taevakehade nagu tähtede ja planeetide koostisi > määrata koostist taevakehadel, näiteks tähtedel või planeetidel
- interaktsioonil > vastastikmõjul
- energiatasemetega > energiatasemega
- , ning et toimuks üleminek ühest energiatasemest teisse peab kiiratav või neelatav footon omama kindlat energiat, mis vastab energiatasemete vahele, ning seetõttu omab ka kindlat lainepikkust > Et minna ühest energiatasemest teise, peab kiirataval või neelduval footonil olema energiatasemete vahele vastav energia. Seetõttu on footonil ka kindel lainepikkus ?
- tekib kui footonid pideva spektriga kuumast kehast > tekib, kui pideva spektriga kuumast kehast footonid
- footonid neelduvad > neelduvad footonid
- suunas, mille tulemusena algne footonide voog nõrgeneb > suunas. Niiviisi nõrgeneb algne footonite voog
- tekib kui > koma vahele
- spekterit > spektrit
- kõrgemate energiatega kvantseisundite üleminekust madalamate energiatega kvantseisundisse > kõrgema energiaga kvantseisundi üleminekust madalama energiaga kvantseisundisse
- Erinevatele kvantsüsteemidele > Eri kvantsüsteemidele
- üleminekutel > üleminekul, vt ka järgmist
- füüsikalisest suurustest nagu näiteks > füüsikalistest suurustest, näiteks
- ka määrata neid > määrata ka neid
- Näiteks Kaltsiumi > „kaltsium“ väikse tähega
- 393.366 > eestikeelses tekstis komaga, muutke ka allpool
- osad algsed > mõned algsed
- segud siis > koma vahele
- olevatel neeldumisjoonte > olevate neeldumisjoonte
- tähise ja > tähise järgi ja
- spektrijoontel on antud kindlad tähised >spektrijoontele on antud tähised
- teadlasele Lymani > teadlasele: Lymani
- vahemikus mitte vaid ühel lainepikkusel ehk > vahemikus, mitte vaid ühel lainepikkusel, st
- mehansimid > mehhansimid
- eri kiirgava keha osade > kiirgava keha eri osade
- Kvantmehaanikas määramatuse printsiip seob > Kvantmehaanikas seob määramatuse printsiip
- laius ning mida lühema elueaga seisunditel on suurem joone laius > laius. Mida lühema eluaega seisund, seda suurem on joone laius ?
- koefitsent > koefitsient
- samuti annab Lorentzi profiili ning seetõttu tihtipeale vaadeldakse loomulikku > annab samuti Lorentzi profiili ning seetõttu vaadeldakse tihtipeale loomulikku
- Laienemise kuju sõltub osakeste vahelise interaktsiooni jõud sõltub osakeste vahelisest kaugusest. > ei saa aru
- interakstioonis > trükiviga
- tekib kui > koma vahele, muutke ka allpool
- dipool üleminekud > dipooli üleminekud / dipoolüleminekud
- samat liiki > sama liiki
- Starki efekti ruutliikmele> Starki efekti ruutliige ?
- osakeste vahelistest > kokku
- Kvaasistaaline > trükiviga
- temperatuur, siis kehas olevatel osakestel on > temperatuur. Sellisel juhul on kehas olevatel osakestel
- kiirus siis tervikuna toimub joone laienemine ja nihet ei toimu > kiirus, siis joon laieneb ja nihet ei toimu
- temperatuurist ja temperatuuri > temperatuurist: temperatuuri
- tekib kui aine poolt kiiratav > tekib, kui aine kiiratav
- tekib kuna > tekib, kuna
- sellisteks kehadega pöörlevad kehad nagu näiteks tähed > sellised pöörlevad kehad, näiteks tähed
- Siis üks tähe poole liigub eemale ja teine vaatleja suunas ning eri pooltel tekivad erinevad nihked ning kokku toimub spektrijoone laienemine > Sellisel juhul üks tähepool liigub eemale ja teine vaatleja suunas. Eri pooltel tekivad eri nihked ning spektrijoon laieneb
- nii loomulikku > loomulikku
- teineteist ei mõjuta > üksteist ei mõjuta
- põrkelaienemine on palju suurem > on põrkelaienemine palju suurem
- lähend mis > koma vahele
- veel ritta arendada > valemit muuta vms?
Heade soovidega Annn (arutelu) 3. november 2016, kell 11:46 (EET)
Paranduste kommentaare
- energiatasemetega > energiatasemega - ma jätaks mitmusesse, sest ühel kvantsüsteemil on tavaliselt palju energiatasemeid mitte vaid üks.
- kõrgemate energiatega kvantseisundite üleminekust madalamate energiatega kvantseisundisse > kõrgema energiaga kvantseisundi üleminekust madalama energiaga kvantseisundisse - ma pigem muudaks kõik mitmusesse: kõrgemate energiatega kvantseisundite üleminekutest madalamate energiatega kvantseisunditesse
- üleminekutel > üleminekul, vt ka järgmist - jälle tahaks jätta mitmusesse, sest üleminekuid on erinevaid
- veel ritta arendada > valemit muuta vms? - ideeliselt on see valemi muutmine, kuid kui valem muudetakse mingil kindla kujuga reaks(tavaliselt kui ei öelda mis reaks tehakse, siis eeldatakse, et tehakse Taylori reaks), siis seda muudetud valemit nimetatakse algse valemi rittaarenduseks(ma seda sõna väga kuskil sõnastikes ei leidnud peale keeleveebi sõnastikus Füüsikasõnaraamat (EN-ET)) ning muutmise protsessi ritta arendamiseks või ka lauses näiteks arendame valemi x ritta. Ma ei tea kui korrektne see väljend on, kuid see on meil loengutest tihtipeale kasutuses.
Parimat CTPiller (arutelu) 5. november 2016, kell 21:52 (EET)