Kasutaja:Yhiskond/liivakast
 | See on kasutaja Yhiskond liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Mineraalväetis on väetise tüüp, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena[1]. Mineraalväetis võib olla inimese poolt toodetud ja ka looduslik. Mineraalväetis sisaldab vajalikke aineid, mis on tähtsad taime normaalseks kasvuks ja arenguks. Väetis tavaliselt sisaldab lämmastikku, kaaliumi ja fosfori. Mineraalväetised jagunevad tahketeks ja vedelateks[2].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Väetise kasutamismärke on leitud uurides vanade egiptlaste, roomlaste ja babüloonide kirjutisi. Leiti, et vanad rahvad kasutasid puutuhka, et saada paremat saaki põllul, mis on omamoodi looduslik mineraalväetis. Samuti on leitud, et keskajal kasutati ka surnuid kalu, mis visati põllu peale väetamise eesmärgil. Teadlased on arvanud, et kala hakati kasutama väetisena juba 1620. aastatel.[3]
Tahked mineraalväetised[muuda | muuda lähteteksti]
Tahked mineraalväetised on tahkes olekus mineraalväetised. Tahked mineraalväetised jagunevad kristallilisteks, granuleeritud ja amorfseteks väetisteks. Kristallilisel kujul on tüüpilised väetised ammooniumsulfaat ja kaaliumkloriid. Tüüpilised granuleeritud väetised on näiteks karbamiid, ammooniumnitraat ja topeltsuperfosfaat. Amorfne pulber on näiteks lubilämmastik.[2]
Vedelad mineraalväetised[muuda | muuda lähteteksti]
Vedelad mineraalväetised on vedelas olekus mineraalväetised. Vedelaid mineraalväetisi saab jagada kolme rühma nende käitlustehnoloogiliste eripärade järgi:
1) Kontsentraatväetised, mida ei ole enne väetamist muude ainetega lahjendatud;
2) Väetiste lahused, milles komponendid on lahustunud kujul;
3) Suspensioonväetised, need vajavad enne tarvitamist loksutamist või sisaldavad stabilisaatoreid, mis peaksid hoidma suspensiooni ruumiliselt ühtlasena.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018". (vaadatud 09.05.2022)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kalvi Tamm, Raivo Vettik, Taavi Võsa, Jaanus Siim, Peeter Viil (2013). Väetiste käitlustehnoloogiad- ja masinad. Eesti Maaviljeluse Instituut. ISBN 978-9949-9376-3-9.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) (vaadatud 11.05.2022) - ↑ Michael O'Connor (21. september 2021). "The History of Fertilizer". BackyardBoss. (vaadatud 11.05.2022)