Kasutaja:VeinbergH/Musta kasti meetod
Musta kasti meetod (black box method/black box theory) on meetod, mille uurimisel rakendadakse musta kasti (black box). Must kast võib olla süsteem, objekt või seade, mille tööprotsess ei ole teada, kuid mida saab vaadelda läbi sisendi (input) ja väljundi (output).[1][2] Antud termin on kasutusel nii teaduses, programmeerimises kui ka inseneerias. Musta kasti all peetakse silmas mingit uurimisobjekti, alates inimese peaajust ning lõpetades algoritmiga.[3] Musta kasti meetod on tähtsal kohal etoloogias.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
James Clerk Maxwell tutvustas mõistet must kast kui gedenkedexperiment (saksa keelest) ehk mõtteline eksperiment[4]. Tegu oli mõttelise ruudukujulise objektiga, mis oli musta värvi. Must värv võeti kasutusele allegooriana, viidates mitte midagi nägemisele - pimedusele. Pimedus tähendaski, et kasti sisse pole võimalik näha. Kasti, kui vormi kuju viitas eeldusele, et selle sees asub mehhanism igal juhul, isegi kui me seda ei näe.[2]
Teooria[muuda | muuda lähteteksti]
Must kast on abstraktne avatud süsteem (open system), mida saab vaadelda ainult läbi mingi stimulatiooni (sisend) ja sellele järgneva reaktsiooni (väljund). Seejuures ei oma tähtsust kasti struktuur ja olukord. Loeb ainult süsteemi käitumine. [5]
Arusaam mustast kastis põhineb "seletuslikul printsiibil" (explanatory principle), sisendi ja väljundi hüpoteetilisel seosel: [2]
- sisend ja väljund on eristatavad
- sisend ja väljund on vaadeldavad ning arusaadavad
- objekt on vaatlejale must ehk suletud (mitte nähtav)
Vaatlused ja eksperiment[muuda | muuda lähteteksti]
Vaatleja teeb vaatlusi ajas, märkides musta kasti sisendi ja väljundi ning aja tabelisse. Seega on iga süsteem vaadeldav protokollina, mis koosneb ajalisest järjestusest ja sisendi ning väljundi kirjeldustest. Kogu teadmine mustast kastist tuleb lahti mõtestada koostatud protokollist.[6]
Kui vaatleja sekkub või kontrollib sisendit, muutub vaatlus eksperimendiks. Musta kasti teooriat võib pidada ümbritseva keskkonna ja eksperimenteerija omavaheliseks suhtluseks ning selle põhirõhk asetseb informatsioonivool.[6]
Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Etoloogias[muuda | muuda lähteteksti]
Etoloogia tegeleb loomade käitumise uurimisega.[7] Musta kasti meetod on etoloogias peamisi kasutatavaid meetodeid.
Mõiste "must kast" teistes valdkondades[muuda | muuda lähteteksti]
- "Must kast" on kasutusel ka lennunduses, tähendades lennuki pardasalvestit. Austraalia insener David Warren ehitas (1956) esimese musta kasti. See salvestab lennuandmeid, sensoreid, helisid, sealhulgas ka pilootide viimaseid vestlusi, aidates alla kukkumise korral tuvastada õnnetuse põhjuseid. Lennunduses on must kast värvitud oranžiks, et seda oleks võimalikult lihtne üles leida.[2]
- Amatöörraadiotehnikud kasutavad samuti mõistet "musta kasti operaator" (black box operator), mõeldes selle all isikut, kes haldab valmisraadiot (operaatorid, kes ei ehita ise oma tehnikat), teadmata kuidas see tegelikult töötab.[8]
- Filosoofias ja psühholoogias võetakse inimese mõistust kui musta kasti. (Käsitletakse musta kasti teooriana)[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.new-science-theory.com/isaac-newton.php
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Glanville, Ranulph; "Black Boxes", Cybernetics and Human Knowing, 2009, pp. 153-167
- ↑ http://www.jstor.org/stable/186066?seq=1#page_scan_tab_contents
- ↑ "[C]onjectures or hypotheses ... are really to be regarded as thought "experiments" through which we wish to discover whether something can be explained by a specific assumption in connection with other natural laws." —Hans Christian Ørsted("First Introduction to General Physics" ¶16-¶18, part of a series of public lectures at the University of Copenhagen. Copenhagen 1811, in Danish, printed by Johan Frederik Schulz. In Kirstine Meyer's 1920 edition of Ørsted's works, vol.III pp. 151-190.) "First Introduction to Physics: the Spirit, Meaning, and Goal of Natural Science". Reprinted in German in 1822, Schweigger's Journal für Chemie und Physik 36, pp. 458–488, as translated in Ørsted 1997, pp. 296–298
- ↑ Bunge, Mario; "A general black-box theory", Philosophy of Science, Vol. 30, No. 4, 1963, pp. 346-358. jstor/186066
- ↑ 6,0 6,1 Ashby, W. Ross; An introduction to cybernetics, London: Chapman & Hall, 1956, chapter 6: The black box, pp. 86–117
- ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/etoloogia1
- ↑ http://www.g3ngd.talktalk.net/1950.html