Kasutaja:Taurus404/Locke'i lisatingimus
Locke'i lisatingimus on John Locke'i omandi tööpanuse teooria osa, mis ütleb, et kuigi üksikisikutel on õigus midagi omandada seda enda töö ja panusega sidudes, saavad seda teha ainult "seal, kus sama head jääb piisavalt ka teistele".[1]
Locke'i sõnastus[muuda | muuda lähteteksti]
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Väljendi "Locke'i lisatingimus" mõtles välja libertaarne poliitfilosoof Robert Nozick enda teoses "Anarhia, riik ja utoopia".[2] See põhineb John Locke'i teoses "Teine traktaat valitsemisest" väljatöötatud ideedel, nimelt, et eneseomand võimaldab inimesel segada oma tööd loodusvaradega, muutes ühisvara eraomandiks. Locke järeldab, et inimesed peavad suutma kaitsta ressursse, mida nad elamiseks kasutavad ja et see on looduslik õigus. Tingimuses öeldakse, et kuigi vara omastamine vähendab võõra õigust sellele, on see aktsepteeritav seni, kuni see ei tekita kellelegi teisele halvemat olukorda kui see oleks olnud ilma asja eraomandita.[3]
Locke'i lisatingimust on georgistid ja sotsialistid kasutanud selleks, et näidata maa ilma hüvitiseta omandamist ebaõiglasena. Georgismi järgi on maa omamine õige vaid seni, kuni kogukonnale makstakse selle eest makse.
Kaasaegse Austria kooli libertaarid ja anarhokapitalistid nagu Murray Rothbard[4] on nõustunud Locke'i teiste kinnisvaraga seotud seisukohtadega, lükates samas Locke'i lisatingimuse tagasi.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ John Locke, Second Treatise of Government, Chapter V, paragraph 27.
- ↑ Nozik, Robert (1974). Anarchy, State, and Utopia. p. 175.
- ↑ "Social Minimum"
- ↑ Rothbard, Murray (2003). The Ethics of Liberty. NYU Press.