See on kasutaja Tammeveski liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia.

Helmindimunade koproloogiline loendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Helmindimunade koproloogiline loendamine (lühend FEC inglise keelsetest sõnadest Fecal Egg Count) on laboratoorne uuring, millega tuvastatakse siseparasiitsete helmintide, ümar- ja paelusside munade ja koktsiidide ootsüstide esinemine ja kogus väljaheidetes.

Diagnostika[muuda | muuda lähteteksti]

Helmindimunade koproloogiline loendamine (HKL) võimaldab kaudselt hinnata organismi siseparasiitide koormust. HKL teostatakse flotatsioonimeetodil ja saadud tulemus väljendatakse helmindi munade arv 1 grammis väljaheites (lühend EPG inglise keelsetest sõnadest Eggs per Gram). Flotatsioonilahuse erikaal peab ületama koproproovis olevate parasiitide munade ja ootsüstide erikaalu. Peamiselt kasutatakse NaCl küllastatud vesilahust erikaaluga 1,18 või MgSO₄ küllastatud vesilahust erikaaluga 1,25.^[1]

Resistentsus[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmas on viimaste aastakümnetega kasvanud helmintide resistentsus anthelmintikumide suhtes. Euroopa Liit on andnud soovitused liimesriikidele^[2], mille kohaselt on HKL peamiseks diagnostikavahendiks, et hinnata organismi parasiitide infestatsiooni koormust. Resistentsuse kasvule on kaasa aidanud anthelmintikumide liigne tarvitamine ja aladoseerimine. Selle vältimiseks on mitmed riigid sh Rootsi Kuningriik, Taani Kuningriik, Madalmaade Kuningriik muutnud anthelmintikumid retseptikohustuslikeks ravimiteks.

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Strongylidae sugukonna liikide munad on morfoloogiliselt eristamatud, mistõttu ei saa loendamisel eristada perekondi ega liike. Rahvusvaheliselt loetakse 200 helmindi muna 1 grammis koproproovis piirväärtuseks (ik cut-off value). Kui EPG näitaja on alla selle piiri, siis anthelmintikumide manustamine pole soovitatav. Strongylidae sugukonna perekondadel on aga erinevad rändemehhanismid, millest mõni on kliiniliselt suurema ohuga, kuid võib jääda tänu madalale helmintide üldkontsentratsioonile diagnoosimata^[3]. Paelusside (Anoplocephala spp.) paljunemise eripära tõttu ei sobi HKL paelussi infestatsiooni täpseks diagnoosimiseks kuna võib anda vale negatiivset tulemust. Paelussi diagnoosimisel eelistatakse polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (PCR).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Pusterla, N & J. Higgins (2018). Interpretation of Equine Laboratory Diagnostics. NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc. Lk 301-319.
↑ https://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-guideline/reflection-paper-anthelmintic-resistance_en-1.pdf
↑ Tyden, E., Enemark, H.L., Franko, M.A., Höglund, J. & E. Osterman-Lind. 2019. „Prevalence of Strongylus vulgaris in horses after ten years of prescription usage of anthelmintics in sweden“. Veterinary Parasitology: X. Published by Elsevier B.V.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaala, W. & R. Houston. 2018. „Parasite Control Strategies“. In Pusterla, N. & J. Higgins (ed) Interpretation of Equine Laboratory Diagnostics (301-319), NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

^[1]

↑ Lane, Thomas J. (N/D). "Parasite Control in Horses". MSD Veterinary Manual. Vaadatud 16. november 2019. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)

[1] Pusterla, N & J. Higgins (2018). Interpretation of Equine Laboratory Diagnostics. NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc. Lk 301-319.

[2] ttps://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-guideline/reflection-paper-anthelmintic-resistance_en-1.pdf

[3] Tyden, E., Enemark, H.L., Franko, M.A., Höglund, J. & E. Osterman-Lind. 2019. „Prevalence of Strongylus vulgaris in horses after ten years of prescription usage of anthelmintics in sweden“. Veterinary Parasitology: X. Published by Elsevier B.V.

[4] Lane, Thomas J. (N/D). "Parasite Control in Horses". MSD Veterinary Manual. Vaadatud 16. november 2019. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[1]