Kasutaja:Pusle8/e-kursus-2015/osa5

Artikli kirjutamine

Sinu ülesandeks on kirjutada väike artikkel, nagu neid oli näha esimese nädala ülesannete seas. Artikli pikkuseks on 2000–3000 tähemärki teksti, millele lisanduvad viited (nii palju, kui vaja). Soovi korral võib kirjutada veidi pikema artikli, aga sellel kursusel jaoks rohkem ei nõuta. Artikli teema võid valida soovitatud artiklite nimekirjast. Kui väga tahta, võib ka olemasolevat artiklit 2000–3000 tähemärgi ulatuses täiendada. See on isegi keerulisem ülesanne, kuna Sa pead sobitama leitud info juba olemasolevaga. Igaüks peaks kirjutama oma teksti ise. Järgmises õppetükis tegutseme nendega üheskoos.

Kasuta varasemate õppetükkide materjale ja oma märkmeid. See õppetükk aitab praktiliste probleemide juures. Sisuliselt tuleb Sul kirjutada väga lühike referaat selliselt, et see vastaks Vikipeedia nõuetele nii, nagu neid on varasemates õpptetükkides tutvustatud.

Oluline on vastavus Vikipeedia vormile, stiilile ja eesmärkidele. Artikli koostamise juures ei pea me siin oluliseks, kui palju erinevaid allikaid on kasutatud, vaid seda, kuivõrd artikkel aitab edasi eestikeelset Vikipeediat.

Artikli pealkiri

Kui artikli pealkiri tuleb valida mitme korrektse variandi hulgast, siis üldjuhul tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest.

• Sünonüümidest tuleb valida laiemalt kasutatav.
• Eelistada tuleb sõna ainsuse vormi. Loomulikult on mitmuse kasutamine õigustatud, kui sõna ainsuses ei kasutata. Näiteks artikkel talgud.
• Eelistada tuleb 2006 a. õigekeelsussõnaraamatus  eelistatud või siis laiemalt kasutatavat kirjapilti. Näiteks artikkel mehhaanika tuleb ümber suunata artiklile mehaanika, mitte vastupidi.

Kasutamata jäänud pealkirjavariantidega tuleb vormistada ümbersuunamisartiklid, mis viivad põhiartiklile.

Artikli asukoht

Kursuse raames kirjutatud artiklid paigutame kõigepealt oma kasutaja nimeruumi. Nimeruum on kogum Vikipeedia lehekülgi, mille pealkirjade ees on ühesugune eesliide ehk nimeruumi nimi. Nimeruumi nimi ja lehekülje pealkiri on eraldatud kooloniga, kusjuures kooloni järel ei ole tühikut. Näiteks "kasutaja nimeruum" koosneb kõigist lehekülgedest, mille pealkirjad algavad "Kasutaja:". Entsüklopeediaartiklid on "peamises" ehk "artiklite nimeruumis", neil vastavat eesliidet ei ole. Moodustades lingi leheküljele, mis pole artiklite nimeruumis, ei tohi unustada eesliidet: KKK ja Vikipeedia:KKK viitavad täiesti erinevatele lehekülgedele.

Alamlehekülg on lehekülg, mis on oma "ülemlehekülje" alluvuses ja mille pealkiri kirjutatakse ülemlehekülje pealkirjast kaldkriipsuga eraldatult ("Nimeruum:Lehekülg/Alamlehekülg").

Alamlehekülgi on võimalik luua kõigis nimeruumides olevatele lehekülgedele, välja arvatud peamine ehk artiklite nimeruum.

Võimalik on luua ka alamlehekülje alamlehekülge jne ("Nimeruum:Lehekülg/Alamlehekülg/Alam-alamlehekülg).

Alamleheküje ülaosas kuvatakse automaatselt link ülemleheküljele.

Artikli jaoks kasutame aadressi 'Kasutaja:Kasutajanimi/Artiklinimi', kus Kasutajanimi on Sinu kasutajanimi ja Artiklinimi on nimi artiklile, mida kirjutad. Vajaduse korral saab artikli nime hiljem muuta, nii et pane esialgu kirja nimi, mis tundub õige. Sinu kasutaja nimeruum on üldiselt privaatne koht, kus saab proovida erinevaid Vikipeedia võimalusi, kirjutada mustandeid või arutleda teiste vikipedistidega. Kui Sa tõstad oma artikli põhiruumi, tunnevad ka teised vikipedistid loodu asjakohasuse pärast vastutust. Sinu oma nimeruumis on üldiselt lubatud kõigega katsetada.

Artikli postitamine

Artikli kirjutamine käib osade kaupa ja kirjutada võid julgelt otse Vikipeediasse. Arvesta ainult, et kõik salvestatud muudatused jäävad tulevikuks näha. Muudatuste jälgimise võimalus on hea sellepärast, et siis saad Sa ise kontrollida, kuidas artikkel on muutunud. Mõnikord on vaja tehtud muudatused tagasi võtta. Samuti võid Sa kasutada mõnd isiklikku tekstitöötlusprogrammi ja tõsta juba koostatud mustand Vikipeediasse. Sellisel juhul tuleb mõnikord lisavaeva näha vikivormistuse kallal.

Alustamiseks mine oma artikli lehele ('Kasutaja:Kasutajanimi/Artiklinimi') ja vajuta nupule "Loo lähteteksti", kus Sa tavaliselt näed nuppu "Muuda". Samuti võib vajutada tekstile "Alusta seda lehekülge" lehe keskel. Selleks pead Sa olema Vikipeedia keskkonda sisse logitud.

Kirjutamisel saab kasutada mitmeid vormistusvahendeid, mida oleme õppetükkide käigus tutvustanud. Enamikule vahenditest saab ligi kas klaviatuuriga käske kirjutades (nagu näiteks '''tekst''' teksti rasvaseks tegemiseks) või siis hiirega kasutajaliideselt õige nupu leides (tekstiosa rasvaseks tegemiseks tuleb valida kõigepealt tekst ja vajutada vasakult esimesele nupule, mis lisab vastava märke). Kui artikkel on juba alustatud, saab kasutada ka visuaalset tekstitöötlust, mis sarnaneb rohkem Sulle oma arvutist juba tuttavate programmidega.

Kui Sul on osa tekstist valmis ja Sa tahad seda salvestada, otsi tekstikasti alt kõigepealt eelvaate nupp. Nii saad näha, kuidas Su loodud tekst välja näeb. Selle abil leiab enamasti üles näpuvead ja vormistusvead.

Kui Sa oled tekstiga rahul, võid selle postitada. Selleks tasub kõigepealt täita muudatuse kokkuvõte ehk resümee. Sinna võid kirjutada näiteks "Lõin uue artikli" või midagi muud tehtud muudatuse kohta. Muudatuse kokkuvõtted annavad hiljem hea ülevaate nii Sulle kui teistele artiklis tehtud muudatustest ning sellest, kes mida täpselt tegi. Kui Sa tegid väga väikse muudatuse, võid teha ka lisamärke "Pisimuudatus" kokkuvõtte all.

Kui Sa muudad ainult üht alaosa juba valmistatud artiklis (proovi linke "Muuda" ja "Muuda lähteteksti" alaosade pealkirjade kõrval), lisab vikikeskkond muudatuse kokkuvõttele ise selle alaosa pealkirja.

Artikli vorm

Nagu varem räägitud, algab artikkel juhtsektsioonist, kuigi Sa ei pea seda esimesena kirjutama. Lühikese artikli puhul, nagu me praegu kirjutame, piisab selle pikkuseks ühest lõigust. Nii lühikese artikli puhul jõuab katta üldiselt 2–3 alateemat. Vaata teisi lühikesi artikleid esimese osa nimekirjast eeskujude otsimiseks.

Õppeülesandena ei ole tähtis, et Sa kirjutaksid väga pika ja ulatusliku artikli. Tähtsaim on, et Sa järgiksid Vikipeedia artiklite eesmärke, ülesehitust ja tavapärast stiili. Artikkel võiks olla eneseküllane ja juhtlõik võiks olla kooskõlas artikli sisuga. Järgmisel nädalal tegutseme artiklitega edasi üheskoos. Võid lõpuks ka vaadata ja võrrelda, mis teised on teinud.

Ülesanne

Vali teema kursuse jaoks soovitatud artiklite seast ja kirjuta väikesemahuline artikkel. Sa oled praeguseks saanud üsna hea ülevaate erinevatest probleemidest, millega kirjutamise juures tuleks arvestada. Kasuta kirjutamise kõrval kõiki loetud materjale nii sagedasti kui vaja. Töö alustuseks märgi väljavalitud teema siia lehele, et teised osalejad sama teemat ei võtaks. Kui info leidmine valitud teemal osutub raskeks, võid vabalt vahetada teemat. Jälgi ainult, et Sa ei võtaks teistega sama teemat.

Artikli kirjutamise käigus tasub vaadata ka Vikipeedia muutmisjuhendit konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Kui artikli kirjutamise käigus tekib veel küsimusi, võib nad esitada kursuse vestlusruumis või saates E-kirja kasutajale Kasutaja:PeeterT. Selleks võib minna kasutaja lehele ning leida vasakul ääres nupp "Saada sellele kasutajale e-kiri". See järel avaneb Vikipeedias tekstiaken, kuhu võib küsimuse kirjutada.