Kasutaja:Linno99/liivakast
Alvin Melvin „Tex“ Johnston (18. august 1914 – 9. oktoober 1998) oli Ameerika katsepiloot Boeingule ja Bell Aircraftile. [1]
Elutee[muuda | muuda lähteteksti]
Alvin Johnston sündis 18. augustil 1914 Kansases Alva ja Ella Johnstoni perre. Pärast oma esimest lennukogemust 11-aastaselt oli Alvini eesmärk saada piloodiks. Selleks alustas ta lennutunde juba 15-aastaselt. Hiljem alustas ta õpinguid lennuki ja mootori mehaanikuna Spartan School of Aeronautics’is Oklahomas. Olles vaid 20-aastane, sai Johnston kätte nii mehaaniku kui ka piiratud kommertspiloodi litsentsi. [1]
Pärast lõpetamist töötas Alvin Inman’s Flying Circuses müües pileteid ja hooldades mootoreid. Seal sai ta võtta lennutunde Fordi kolmemootorilise lennukiga, tänu millele sai Alvin hiljem transportpiloodi litsentsi ning ka lennuinstruktori paberid. Samaaegselt ostis ta endale biplaani ning asus raha teenima trikilendude ja lõbusõitudega. [1]
1935. aastal abiellus ta DeLores Honeaga. Hüüdnime Tex sai ta Bell Aircraftis töötades, kus üks mehhaanik silmas ta kauboisaapaid. [1]
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
1935. aastal, tagajärjena Hitleri agressioonile, asus president Roosevelt suurendama õhuväge, alustades kodanike piloodikoolitusi. Alvin Johnston kandideeris sinna instruktoriks. Peale Pearl Harborit läks Johnston tööle õhuväe transportpiloodina. Tema ülesandeks oli tuua uued sõjalennukid tehasest sihtkohta. [1]
Tänu oma eelmistest töökohtadest omandatud kogemusele jäi ta silma Bell Aircraftile, kes palkas ta testpiloodiks. Seal tõestas ta enda pädevust ning tema käe alt käisid läbi mitmed Ameerika tähtsaimad lennukid: P-39 Airacobra, P-47 ja P-51 Mustang. [1]
Olles oma oskusi suurepäraselt tõestanud, valiti ta testpiloodiks Ameerika esimese reaktiivmootoriga lennuki XP-59A Airacomet ülisalajasele projektile, mis toimus Mojave kõrbes. See tegi temast Ameerika ühe ihaldatuima testpiloodi. [1]
1949. aastal võttis ta koos oma sõbra, Jack Woolamsiga osa Ameerika tolle aja suurimast õhusõidu võistlusest, National Air Races. Nad osalesid seal modifitseeritud P-39 Airacobradega, kuid juba võistluse eel toimus õnnetus, kus Jack elu kaotas. Sellele vaatamata Tex osales ning võitis, püstitades ka uue kiirusrekordi suletud rajaga õhusõidu võiduajamises (167,15 m/s). [1]
1949. aastal, pärast pikka tööd Bell Aircraftis, läks Tex tööle Boeingu kompaniisse Washingtoni osariiki XE3-47 projekti testpiloodiks. Tegu oli esimese noolja tiivaga lennukiga ning Tex, olles projektis aktiivne terve selle kestuse, aitas leida mitmeid vigu ning neid likvideerida. Ta oli määratud vanem eksperimentaal-testpiloodiks ning Boeing Airplane Company Wichita haru tööstuse ja lennutestimise esindajaks. 1951. aastal võttis ta vastu uue projekti XB-52, mille eesmärgiks oli 8-mootorilise reaktiivpommitaja arendamine. Kuna nimetatud lennuk oli sõjaväe huviorbiidis, sai Alvin ka ametliku tänu president Eisenhowerilt pärast edukat ja silmapaistvat lennuki esitlust. [1]
Tex Johnstoni karjääri kõrghetk saabus pärast B-52 projekti, kui ta kõrgendati Boeingu lennutestimise ülemaks. Tollal hakkas ta tööle Dash 80 projekti kallal, millest pidi saama lennunduse tulevik. Tegu oli neljamootorilise reaktiivlennukiga, mis pidi demonstreerima reaktiivlennukite võimekust ja paremust tsiviillennunduses [2]. Esimese testlennu tegi Tex 15. juulil 1954 ning 16. oktoobril 1955 demonstreeriti Dash 80 kiirust, tehes USA ülese lennu 3 tunni ja 48 minutiga. Sellest lennukist sai Boeingu suur edulugu ja hiiglaslik arenguhüpe tsiviillennunduses. [1]
Alvin „Tex“ Johnston jätkas Boeingus mitmeid aastaid ning hiljem asutas ka enda ettevõtte. [1]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 "Johnston, Alvin "Tex"". The National Aviation Hall of Fame. Vaadatud 30.04.2019.
- ↑ Hanser Kathleen, Brown Claire (27.08.2003). "Historic Boeing Dash 80 Aircraft Makes Final Flight to Dulles for Display at National Air and Space Museum's Companion Facility, the Steven F. Udvar-Hazy Center". Smithsonian national air and space museum. Vaadatud 30.04.2019.