Kasutaja:Kristinsepp/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Sonorism on muusika kompositsioonimeetod, mis keskendub erinevatele kõlaomadustele ja -eripäradele—tämbrile, tekstuurile, artikulatsioonile, dünaamikale, ja liikumisele—et luua vorm. Rõhku pannakse instrumentide uute kõlavõimaluste otsimisele nagu ka uute muusikaliste tekstuuride loomisele kombineerides erinevaid, sageli omapäraseid kõlasid ebaharilikel ja unikaalsetel viisidel. (Granat 2001).

In sonorism the form-creating element highlighted was the same wording, usually extracted from non-traditional modes of traditional instruments (scraping, creaking and thumping on the box of a cello). This trend was started by the Train and I Krzysztof Penderecki's String Quartet, the two songs composed in 1960. It was followed and developed by Henryk Górecki (Genesis I, II, Choros I), Wojciech Kilar (RIFF 62, Generique), Kazimierz Serocki (sümfoonilised freskod), Andrzej Dobrowolski, Zbigniew Rudzinski. Witold Szalonek (kaasaarvatud Les sons) distinguished himself by exceptionally revelatory approach to wind instruments, which developed such technique of playing multiple stops (the sounds combined - in the oboe there are about 160). The choral music was the most original contribution Andrzej Koszewski. Noorim poola sonorist oli Krzysztof Meyer (esimesed keelpillikvartetid ja sümfooniad).