Kasutaja:Kirsimoos/liivakast

Allikas: Vikipeedia


Gaia teooria[muuda | muuda lähteteksti]

Mis on Gaia teooria?[muuda | muuda lähteteksti]

Gaia teooria peale tuli James Lovelock. Gaia teooria teeb ettepaneku, et maa toimiks nagu elusorganism - et elu on osa isereguleerivast süsteemist, mis manipuleerib füüsilise ja keemilise keskkonnaga, et säilitada planeet sobiva elu jaoks ise.

Kuidas on Gaia teooriat üritatud tõestada?[muuda | muuda lähteteksti]

Lovelock avastas, et päikese temperatuur tõusis nelja miljardi aasta jooksul 25%, kuigi Maapind jäi terveks ning päike ei mõjutanud seda sugugi. Kuidas on see võimalik? Koos Lynn Margulisega töötati välja Gaia teooria. Maa eritas gaase mis kaitses teda. Algselt tegid teised teadlased nende üle nalja. Gaia teooria põhiselt reguleerib Maa end mitte ainult pinna pealt vaid ka õhu kaudu. 1971. aastal korraldas J.Lovelock uurimistöö, milles ta tõestas, et tagasitulek toimub teise ühendi - dimetüülsulfiidi tõttu. Ühesõnaga, väga vähesed inimesed seavad J. Lovelocki teadlase autoriteedi kahtluse alla. Gaia teooria on pigem hüpotees, kuna planeedi elu väga fenomeni äärmiselt keeruka keerukuse tõttu on seda võimatu täielikult tõestada ja ka ümber lükata. Seda on proovitud tõestada väitega, et mehhanism põhineb “järjestikusel valikul”, mis on mõiste mida kliimaarst Richard Betts esmakordselt soovitas 2000. aastate alguses. Põhimõtteliselt on see väga lihtne. Kui elu planeedil ilmneb, hakkab see mõjutama keskkonnatingimusi ja see võib korraldada stabiliseerivateks riikideks, mis toimivad termostaadina ja kipuvad püsima jääma või destabiliseerima runaway olekuid, nagu lumepall Maa sündmused, mis peaaegu lõpetasid keerulise elu alguse kui 600 aastat tagasi. Kui see stabiliseerub, seatakse stseen edasiseks bioloogiliseks arenguks, mis õigeaegselt konfigureerib elu ja planeedi vahelise interaktsiooni. Tuntud näide on hapnikut tootva fotosünteesi algus umbes 3 miljardit aastat tagasi maailmas, kus varem polnud hapnikku. Kui need uuemad interaktsioonid stabiliseeruvad, siis planeetide süsteem jätkab isereguleerimist. Kuid uued suhted võivad tekitada ka häireid ja tagasilööke. Fotosünteesi korral tõi see äkki atmosfääri hapniku taseme tõusu “Suure Oksüdatsioonitüki” juures umbes 2, 3 miljardi aasta eest tagasi. See oli üks vähestest ajastutest Maa ajaloos, kus muutus oli nii väljendunud, et see tõenäoliselt hävitas suure osa olemasolevast biosfäärist, taaskäivitades süsteemi.

Gaia kättemaks[muuda | muuda lähteteksti]

J. Lovelock kirjutab enda raamatus: ”Tuhatkond aastat on inimkond kurnanud planeet Maad tagajärgedele mõtlemata. Nüüd, kui kliima on üha soojenemas ning ilmamustrid järsult muutumas, on loodus inimtegevusele vastu astumas”. James Lovelock arutleb kirglikult ja poeetiliselt selle üle, kuidas neis vääramatuis tõsiasjades inimkond vähemalt osaliselt päästa. Tema väitel pole inimkond mitte üksnes iseenda ja Maa hävitamise äärel, vaid ka enamik välja pakutud ja osaliselt juba rakendatud alternatiivseid abinõusid on väärad ja eksitavad.

Gaia teooria vastati Piibelike vaadetega[muuda | muuda lähteteksti]

Kui võrdleme erinevaid elu tekke/loomise kõige tüüpilisemaid teooriaid, siis üheks võimaluseks on juhus, teiseks loomine. Viimastel aastatel on loomise teooriale lisandunud tohutult tõestusmaterjali. Kristlased kes arvavad, et maailm on loodud jumala poolt usuvad seda jäägitult. Piibel sisaldab vastuseid teistele küsimustele ja sündmustele loomise kõrval. Nüüdseks arvestab loomist tõenäose alternatiivina ka mikrobioloogia, biokeemia, füüsika ja rakendusmatemaatika teadlaste eliit. Tippteadlased arutlevad uuesti loomise ja Jumala olemasolu üle. Tänapäeval võime kinnitada elu algust kiirelt kuhjuva teadusliku materjali põhjal. Gaia ja loomise teooria on sarnased selle poolest, et mõlemal on usk. Ühel jumalasse, teisel Maasse. Kristlastel on jumal keegi kes on taevas ja meid siin Maa peal juhib, “Gaia usulistel” on aga Maa Gaia ise, kes meid ja ennast kaitseb.