Kasutaja:Ang3likq/Fototropism

Fototropism

Fototropism (vanakreeka keelest φῶς - valgus ja τρόπος - pööret) on taimeorganite kasvusuuna asendi muutumine sõltuvalt langeva valguse suunast. Fototropismi täheldatakse kõige sagedamini taimedes, kuid see võib esineda ka teistes organismides, näiteks seened.

Lambi valgus (1.) on taime jaoks kindlaks määratud keskkonna tegur. Selle tulemusena ilmneb taimel fototropism ehk suunaline kasv (2.) valgusallika suunas.

• 
  Salveitaime varre lõigatud ja vette asetatud osa suunab end fototropismi tulemusena uuesti üles; samal ajal seadistuvad lehepinnad sageli rohkem või vähem vertikaalselt valguse suhtes (reaalne aeg 13 tundi).

Fototropismi toimemehhanism

Fototropismi toimemehhanism hõlmab mitmeid signaalmolekule, mis aitavad taimel määrata, kus on valgusallikas. Need molekulid aktiveerivad mitmeid geene, mis muudavad hormoonide kontsentratsiooni, võimaldades taimel kasvada valguse suunas. Fototropismi põhjustab hormoon nimega auksiin, mis tekib võrse tipus asuvas kaitsekestas ehk kolleoptiilis. Koleoptiil tuvastab valgust ja suunab taime kasvu valgusallika suunas. Koleoptiili keskosa on piirkond, kus toimub varre paindumine valguse suunas. Kui valgus paistab võrsele, liigub auksiin peamiselt selle varjulisele küljele, kus see soodustab rakkude pikendamist, põhjustades võrse paindumist valguse suunas.

Positiivne ja negatiivne fototropism

Positiivse ja negatiivse fototropismi näide väikese orhideega (Phalaenopsis): lehed ja õied kasvavad valguse poole (positiivne fototropism) ning õhus olevad juured kasvavad valgusest eemale (negatiivne fototropism).

Kasv valgusallika suunas nimetatakse positiivseks fototropismiks. Lehed ja varred näitavad tavaliselt positiivset fototropismi. Negatiivseks fototropismiks nimetatakse nähtust, kus taimeosad, eriti juurestik, kasvavad valguseallikast eemale. Enamikul taimevõrsedel esineb positiivne fototropism. Eriti hästi on võimalik seda protsessi näha päevalillel. Negatiivne fototropism esineb näiteks luuderohu varretes ja teatud viinapuude võrsetippudes. Negatiivset fototropismi tuleb eristada skototropismist, mis on määratletud kui kasv pimeduse suunas. Erinevate taimeliikide fototropism on erinev. Suurt rolli mängib ka taimede vanus. Noortel taimedel ja kiiresti kasvavatel taimedel, on fototropismi võime parem kui vanematel taimedel. Isegi sama taime nooremates elundites on fototropism rohkem väljendunud.

Fototropismi rakendused põllumajanduses

Fototropismi mõistmine ja selle mõju taimede kasvule on oluline põllumajanduse ja taimekasvatuse seisukohast. Taimede kasvu suunamine valguse suunas võib aidata neil kergemini saada valgust, mis on fotosünteesi peamine osa. See omakorda suurendab saagikust, mis on oluline põllumajanduses.