Kasutaja:Allan134/Nõrk tehisintellekt
Nõrk (kitsas) tehisintellekt on tehisintellekti liik, mida saab kasutada kindla raamistikuga piiratud ülesande lahendamiseks. See simuleerib inimese kognitsiooni ja on võimeline automatiseerima aeganõudvaid ülesandeid ning analüüsima andmeid viisil, mida inimesed mõnikord ei suuda.[1] Nõrk tehisintellekt võib jätta mulje, et see mõtleb nagu inimene, aga tegelikult pole ta oma olemasolust üldse teadlik.[2] Nõrga tehisintellekti eesmärgiks pole vajadus olla inimene vaid inimese käitumise jäljendamine. Kõik süsteemid, mis tänapäeval (2020) kasutavad tehisintellekti, on just nõrga tehisintellektiga varustatud.[3]
Nõrga tehisintellekti kasutamine igapäevarakendustes[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval (2020) kasutatakse nõrka tehisintellekti väga erinevates kohtades, sest masinõppe lahendused juhivad paljusid elemente meie elus.[4] Selle abiga on võimalik leida väga suurtest andmehulkadest mustreid ning teha selle põhjal ennustusi.[1] Tänu sellele on see konkreetsete ülesannete täitmisel väga edukas ning ületab inimvõimete piire.[3]
Erinevad rakendused, mis kasutavad nõrka tehisintellekti:
- Isesõitevad autod
- virtuaalsed abilised: Microsoft-i Cortana, Google-i Assistant, Amazon-i Alexa, Apple-i Siri jne
- Näotuvastus tarkvara
- Klientide abistamise tarkvara erinevatel interneti lehekülgedel
- Otsingumootori poolt loodud vastuste nimekirjas olevate lehekülgede järjekord
- Internetipoodides erinevad soovitused, millest inimene võib huvitatud olla, arvestades tema ostuajalugu ning ostukorvi sisu
- Facebook-i uudistevoos ilmuvad artiklid ning nende järjekord
- Rämpsposti filtrid, mis leiavad tänu erinevatele algoritmidele üles reklaamid ning neid eemaldades hoiavad postkasti puhtana.
- IBM-i Watson
- Netflix-i soovitused järgmiseks filmielamuseks
- Youtube-s järgmisena automaatselt mängitav klippi[1][2][3][4]
Nõrga tehisintellekti puudused:[muuda | muuda lähteteksti]
Võimalus süsteemi rikke korral inimelule ohtlikke vigastusi tekitada:[muuda | muuda lähteteksti]
- isesõitev auto, mis arvutab vastutuleva sõiduki asukoha valesti ja põhjustab surmava kokkupõrke
- terrorist, kes kasutab rahvarohkesse piirkonda lõhkelaengu paigutamiseks isesõitvat autot
Sellest tulenevalt ka probleem vastutuse määramisel. Kas on tegemist rikkega või disainiveaga.[1]
Kõrge maksumus[muuda | muuda lähteteksti]
Nõrga tehisintellekti koostamine ning ülevalpidamine on kallis. Tarkvara vajab pidevalt uuendamist tänu erinevatele keskonna mõjuteguritele. Kuna tegu on keeruliste masinatega, siis ka nende remont on kallis ning aeganõudev, kui osa andmeid on kaotsi läinud.
Ei asenda inimest[muuda | muuda lähteteksti]
Nõrgal tehisintellektil puuduvad emotsioonid ja moraalsed väärtused. See täidab seda, mis on programmeeritud, ega suuda otsustada õige või vale üle. See ei suuda otsuseid vastu võtta, sattudes võõrasse olukorda.
Algne loovus puudub[muuda | muuda lähteteksti]
Tehisintellekt ainult jäljendab, kõik selle looming on ainult modifitseeritud algmaterjal.
Inimeste töökohad kaovad[muuda | muuda lähteteksti]
Automatiseeritud robotid, mida juhib tehisintellekt, on võimelised täitma ülesandeid inimesest kiiremini, paremini ja odavamalt.
Inimesed muutuvad laisaks[muuda | muuda lähteteksti]
Inimesed võivad muutuda liiga sõltuvateks erinevatest tehisintellekti poolt juhitavatest aparaatidest. Nende loovus võib langeda ning mugavust hakatakse kuritarvitama.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jake Frankenfield. "Weak AI". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ 2,0 2,1 "Weak Artificial Intelligence (Weak AI)". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Types of AI: distinguishing between weak, strong, and super AI". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ 4,0 4,1 "Narrow AI". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ "What is Artificial Intelligence (AI)?". Vaadatud 13.01.2020.