Kanepiplokk

Allikas: Vikipeedia

Kanepiplokk ehk kanepibetoonplokk on kanepibetoonist valmistatud ehitusplokk.

Kanepibetoonsegu ehk kanepibetoon on kergsegu, mis saadakse kanepiluude segamisel sideainega. Selle tootmisprotsess tugineb täielikult taastuvale looduslikule ressursile, seetõttu tekib tootmises väga vähe heitgaase. Majad, mille ehitamisel on kasutatud kanepibetooni, on ökonoomsemad ja parema sisekliimaga.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Kanepibetooni toodetakse lubjast, veest ning kanepiluudest. Saadud segu valatakse vormi, kus algab kivistumine. Mõne aja möödudes eemaldatakse vormid ja plokid asetatakse õhu kätte kuivama.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiline kasutusala on soojusisolatsioon. Kuna kanepiploki puhul on tegu mittekandva betooniseguga, ei saa maja ainult nendest ehitada.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kanepiplokk on väga hea soojusisolatsiooni võimega. Oma suure soojusmahtuvuse tõttu suudab kanepiplokk päeval saadava soojusenergia endas salvestada, et sellega öösel sisekliimat reguleerida.

Kanepiplokil on negatiivne süsinikujalajälg, mis muudab selle tootmise ja kasutamise keskkonnasõbralikuks.

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Kanepiplokki saab kasutada ainult isolatsioonivahendina. Oma madala surve- ja paindetugevuse tõttu ei sobi see maja kandekonstruktsioonina.

Plokkide mõõtmete tõttu võib juhtuda, et põrandapinda jääb plaanitavast vähemaks.

Kanepiplokkide tegemiseks on vaja toorainet kanepit, mis on paljudes riikides illegaalne. Isegi, kui on võimalik toorainet saada ja plokke toota, kaasneb ehitusega tavapärasest rohkem paberimajandust.

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Negatiivne süsinikujalajälg
  2. Tootmiskulude vähenemine (ehitamine võtab vähem aega)
  3. Suur soojusmahtuvus
  4. Põlemiskindlus 60–120 minutit
  5. Kerged
  6. Ümbertöötatavad

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1][2][3]

  1. "Hempcrete Blocks for Construction".
  2. "Hemp blocks for naturally efficient masonry".
  3. Markus Pau. "Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. aprill 2020.