Külmapealinn

Külmapealinna tiitlit kannab Eestis Jõgeva.

Nimetuse põhjuseks on Jõgeva ilmajaamas 1940. aasta 17. jaanuaril mõõdetud külmarekord –43,5 °C. Idee nimetuse kasutuselevõtmiseks sündis 2003. aasta jaanuaris, mis Jõgeva püstitas tolle aja sajandi külmarekordi –36,7 °C ja nimetuse populariseerimiseks loodi mittetulundusühing Miinus 43,5.

Külmarekordite põhjust selgitatakse nii Jõgeva geograafilise paiknemisega Eesti idapoolsemas kontinentaalsema kliimaga osas kui ka ilmajaama paiknemisega Pedja jõe vasakkaldal sügaval orus, kus vaatlusväljak on avatud põhja- ja idakaarde, kuid lõuna- ja läänesuunal piiravad õhu vaba liikumist puud.

Jõgeva ilmajaamas on mõõdetud eri külmarekordeid, nt 1942. aastal madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 °C, varaseim öökülm 2. septembril 1972 ja hiliseim öökülm 19. juunil 1978.

Jõgeva turundab end ka turismimaterjalides külmapealinnana, on püstitatud Jõgeva külmasammas, peetud jääpurikafestivali jpm.