Kõrgenenud vererõhk

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kõrgrõhk)
 See artikkel räägib meditsiini mõistest, meteoroloogia mõiste kohta vaata artiklit antitsüklon.

Kõrgenenud vererõhk ehk hüpertensioon (ladina keeles hypertensio) on vereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil arterites on korduvate mõõtmiste tulemusel püsivalt normaalsest vererõhust kõrgem vererõhk ja selle tulemusel tekivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised), aga võivad kaasneda ka kriitilised olukorrad, mis vajavad kohest erakorralist meditsiinilist abi (hüpertensiivne kriis, kõrgrõhuline ajuhaigus, aordidissektsioon, kopsuturse jt).[1]

Normaalseks peetav vererõhk sõltub konkreetsest indiviidist ja tema vanusest, soost, tervislikust seisundist, toitumisest, elukutsest, geneetikast jm teguritest. Vererõhu mõõtmine on tundlik protsess ja sõltub paljuski ka mõõtmisseadmest. Näiteks on normaalne vererõhk kaelkirjakul (süstoolne vererõhk/diastoolne vererõhk) 280/180 mm/Hg.

Hüpertensioon võib olla ka indutseeritud ja põhjustatud ravimite (nt kemoteraapia ravimite) manustamisest.[2]

Inimene[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgvererõhkhaiguste klassifikatsioon Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgvererõhkhaigusi (Morbi hypertensivi) klassifitseerivad Eesti tervishoiusüsteemis töötavad arstid RHK-10 alusel, peatüki IX (Vereringeelundite haigused) alampeatükkides, mida vajadusel täpsustatakse teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.

Kõrgvererõhkhaiguste rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alampeatükid/alamjaotised Nimetus Ladinakeelne nimetus
I10 Hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne ehk primaarne arteriaalne hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi Hypertensio essentialis (primaria)
I11 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi Morbus hypertensivus cardialis
I12 Neerukahjustusega hüpertooniatõbi Morbus hypertensivus renalis
I13 Südame- ja neerukahjustusega hüpertooniatõbi Morbus hypertensivus cardialis atque renalis
I15 Sekundaarne hüpertensioon Hypertensio secundaria
I20-I25 Koronaarsoontega seonduv
I27.0 Primaarne kopsu (arteriaalne) hüpertensioon
O10-O11,O13-O16 Raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistusena
K76.6 Portaalhüpertensioon hypertensio venae portae
P29.2 Vastsündinu hüpertensioon Hypertensio pulmonalis primaria neonatorum
Kõrgenenud silmasiserõhk Hypertensio ocularis

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Vältimatu abi käsiraamat", tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtlepoeg, toimetanud Katrin Hallas, AS Medicia, lk lk 100, 2010. ISBN 978 9985 829 95 0
  2. Elie Mouhayar, Abdulla Salahudeen, Edward T.H. Yeh,Hypertension in Cancer Patients, Tex Heart Inst J. 2011; 38(3): 263–265. PMCID: PMC3113122 Veebiversioon (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]