Kõrgrõhk

Allikas: Vikipeedia

Hüpertensioon (ladina keeles hypertensio) ehk kõrgrõhk ka kõrgenenud vererõhk on vereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil arterites on korduvate mõõtmiste tulemusel püsivalt normaalsest vererõhust kõrgem vererõhk ja selle tulemusel tekkivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised) aga võivad kaasneda ka kriitsilised olukorrad mis vajavad kohest erakorralist meditsiinilist abi (hüpertensiivne kriis,kõrgrõhuline ajuhaigus, aordidissektsioon, kopsuturse jt).[1] Vererõhk on indiviidist ja tema vanusest, soost, tervislikust seisundist, toitumisest, elukutsest, geneetikast jm teguritest sõltuv. Vererõhu mõõtmine on tundlik protsess ja sõltub paljuski ka mõõtmisseadest, nii on normaalne vererõhk kaelkirjakul: süstoolne vererõhk/diastoolne vererõhk = 280/180 mm Hg;

Hüpertensioon võib olla ka indutseeritud ja põhjustatud mitmete ravimite manustamisest nagu näiteks kemoteraapia ravimid.[2]

Inimene[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgvererõhkhaiguste klassifikatsioon Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgvererõhkhaigused (Morbi hypertensivi) klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatüki IX: Vereringeelundite haigused erinevates alampeatükkides, mida vajadusel täpsustatakse ka teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.

Kõrgvererõhkhaiguste rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alampeatükid/alamjaotised Nimetus Ladinakeelne nimetus
I10 Hüpertooniatõbi e essentsiaalne e primaarne arteriaalne hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi Hypertensio essentialis (primaria)
I11 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi Morbus hypertensivus cardialis
I12 Neerukahjustusega hüpertooniatõbi Morbus hypertensivus renalis
I13 Südame- ja neerukahjustusega hüpertooniatõbi Morbus hypertensivus cardialis atque renalis
I15 Sekundaarne hüpertensioon Hypertensio secundaria
I20-I25 Koronaarsoontega seonduv
I27.0 Primaarne kopsu (arteriaalne) hüpertensioon
O10-O11,O13-O16 Raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistusena
K76.6 Portaalhüpertensioon hypertensio venae portae
P29.2 Vastsündinu hüpertensioon Hypertensio pulmonalis primaria neonatorum
Kõrgenenud silmasiserõhk Hypertensio ocularis

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Vältimatu abi käsiraamat", tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtlepoeg, toimetanud Katrin Hallas, AS Medicia, lk lk 100, 2010. ISBN 978 9985 829 95 0
  2. Elie Mouhayar, Abdulla Salahudeen, Edward T.H. Yeh,Hypertension in Cancer Patients, Tex Heart Inst J. 2011; 38(3): 263–265. PMCID: PMC3113122 Veebiversioon (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Robert M. Carey.Hypertension and Hormone Mechanisms (Contemporary Endocrinology), Humana Press; 2007 edition (November 19, 2007), ISBN 978-1588294081 Google'i raamat veebiversioon vaadatud (26.09.2013) (inglise keeles)