Kõneliik

Allikas: Vikipeedia

Kõneliik on tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv). Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust.

Kõneliik eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles loetakse kõneliiki morfoloogiliseks kategooriaks, kuna mõnede vormide eituse väljendamisel kasutatakse lisaks eitussõnale ka jaatavast erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata.

Lause jaatava sisu märkimiseks ei kasutata eesti keeles tavaliselt spetsiaalseid vormivahendeid. Kui need esinevad, siis väljaspool öeldist. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, näiteks: Kas Sulle maitsevad seened? - Jah, maitsevad küll.

Eitusvormid on verbi liitvormid, milles eitust väljendavad eitussõnad ei või ära, mida võib käsitleda vaegmuuteliste pöördsõnadena.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]